29.10. kl. 20.05. ETVs: Osoon.
Enne pikale lõunamaa-teekonnale minekut teeb valgepõsk lagle peatuse meie rannaniitudel. Kristo Kiiker uurib, milline lind on lagle.
Kuna jõeforell on sättinud oma kudemise kylmale sygisele ja looduslikke koelmukohti jääb aastatega aina vähemaks, siis loodushuvilised kalamehed on jõeforellile appi tulnud - Vodja jõel käib parasjagu kunstkoelmu ehitamine. Kui sellesygisene kudemäng hästi läheb, siis kihab siinne vesi kevadel väikestest forellimaimudest. Jõeforelli kudepesa aitas ehitada Randel Kreitsberg.
Sven Paulus ja Kristjan Kaljund on Järvselja yrgmetsa saladusi avastamas.
Lood seob saateks Vladislav Koržets.

30.10. kl. 12.00 ETVs: Maahommik (kordus).
Jätkame tiirutamist Kurgjal C. R. Jakobsoni Talumuuseumi õuede peal, kus peeti talupäeva. Kõige muu kõrval uurime, kuidas taimedega lõnga värvida ja kuidas ja mille tarvis võiks tänapäeval tinanööpe valmistada.
Mäetaguse valla rahvas võitleb eraettevõtjaga, kes tahab Ojamaa põlevkivikaevanduse jaoks väljastatud loa tingimusi muuta. Kui kaks aastat tagasi pidid kõik kaevetöödega seotud kommunikatsioonid jääma Mäetaguse vallas maa alla, siis nyyd plaanib VKG Aidu Oil valla territooriumile hoonestatud teenindusmaad ja elektriliini ning ka naabervaldu läbivat väljaveoteed. Rahvas pelgab, et sõnamurdjad kaevanduseehitajad sellega ei piirdu ja kui kaeveloa tingimusi muudetakse, siis mõne aja pärast võivad kylaelanikke ees oodata uued ebameeldivad yllatused. Milles võiks peituda põllu salaelu? Tuleb välja, et põldude sees on olemas keerulised systeemid, mida tavalise mööduja silm ei seleta. Uurime asja lähemalt Harjumaal Laheotsa köögiviljatalus.
Aia elu - Läbi kahe saate annab AS Hansaplant peaaednik Arnold Hannust nõu, millised taimed sobivad kasvatamiseks kodutiigis, kuidas hoida tiigivettt puhtana ja kuidas tiiki talveks ette valmistada.

30.10. kl. 17.05 Vikerraadios: Mulgikeelsed uudised.

30.10. kl. 18.15 ETVs: Osoon (venekeelse tõlkekirjaga, kordus).
Praegu kogunevad sookured parvedesse, et valmistuda äralennuks. Milline lind on sookurg?
Vaesel ja karmi loodusega Muhu saare lõunarannikul asuval Võilaiul pole inimasustust kunagi olnud. Tänaseks on saar hobuste päralt. Looduskaitse peategelane Võilaiul on aga väike tagasihoidliku välimusega lind - niidurydi. Klaasikunstnik Ivo Lille maakodu asub Eestimaa äärealal Piusa jõe kaldal.
Kunstniku arvates on loodus inimese suunajaks ja kujundajaks, looduse tunnetuse on ta aga kaasa saanud lapsepõlvest. Just siin Piusa ääres alguse saanud mõtted on kunstiks vormununa jõudnud maailma muuseumidesse ja näitusesaalidesse.
Autorid Kristo Kiiker ja Kadri Hindrikus. Lood seob tervikuks Vladislav Koržets.

31.10. kl. 16.05 Klassikaraadios: Ants Johansoni saade pärimusmuusikast (kordus).

31.10. kl. 21.00 Klassikaraadios: Roheline saade.

01.11. kl. 12.30 Kuku raadios: Loodusajakiri.

01.11. kl. 12.30 Kadi raadios: Muhu uudised.

01.11. kl. 16.10. ETVs: Tõsielusari Euroopa looduse lugu, 1/4: Euroopa synd (Wild Europe, Inglise 10218 (2005)).
Kuidas syndis Euroopa? Kuidas kujunes meile nii tuttav maastik? Missugused iidsed loomad ja taimed olid esimesed? Sellest pajatabki eepiline lugu, mis saab alguse kolm miljardit aastat tagasi, ajal, mil tulevane kontinent oli vaid põhjapooluse lähedal asuv kogum maakillukesi. Kulus peaaegu kaks miljardit aastat, kuni need maatykid, liikudes umbes neli sentimeetrit aastas, lõpuks yhinesid.

02.11. kl. 00.55. ETVs: Tõsielusari Metsik loodus: Etioopia (Itinérances sauvages, Austraalia/USA 10219 (2006)).
Sarja viiendas osas tutvustatakse Etioopia puutumatut loodust ja haruldasi loomaliike - njaalasid, Etioopia hunte ning gelaadasid.

02.11. kl. 16.10 ETVs: Tõsielusari Euroopa looduse lugu, 2/4: Jääaeg (Wild Europe, Inglise 10218 (2005)).
Suured kliimamuutused on kaasa aidanud Euroopa kõige tähelepanuväärsemate maastikuvormide kujunemisele - Norra fjordidest Soome järvedeni ja Poola liivaluidetest Itaalia veidrate kivisammasteni. Viimase kahe miljoni aasta jooksul on Euroopat katnud kahe kilomeetri paksune jääkiht, mis ulatus lõunas praeguse Amsterdami ja Berliinini. Oli aeg, mil lõvid ja jõehobud kõndisid seal, kus nyyd asub Trafalgari väljak Londonis ning mammutid elasid seal, kus nyyd laiub Põhjameri. Viimase jääaja lõpupoole jõudsid Euroopa mandrile ka meie esivanemad.

02.11. kl. 17.05 Vikerraadios: Kihnu uudised.

02.11. kl. 21.05 Vikerraadios: Pärimuster.

03.11. kl. 13.05 Klassikaraadios: Ruutjuur. Ants Johansoni saade pärimusmuusikast.

03.11. kl. 14.05 TV3: Tasakaal.

03.11. kl. 19.05 ETVs: Tõsielusari Imetajate elu: Peiteldajad (The Life of Mammals, Inglise 10215 (2002)).
Närilisi iseloomustavad tugevad ja pidevalt kasvavad lõikehambad. Kuna need on teravad nagu peitel, pääsevad närilised ligi toidule, mida teised kätte ei saa. Attenborough kylastab Virginia metsi, kus halloravad oskavad punase tamme ja valge tamme tõrudel vahet teha: viimased syyakse kohe ära, esimesed talletatakse mustadeks päevadeks. Kui oravad peidavad pähkleid ja tõrusid ykshaaval, siis paljud närilised koguvad suurema hulga seemneid põskedesse ja kannavad urgu. Karvutud paljastuhnurid meenutavad käitumiselt yhiselulisi putukaid - mesilasi ja sipelgaid. Maailma suurim näriline on Lõuna-Ameerikas elutsev poolveelise eluviisiga kapibaara.

04.11. kl. 10.00 Kuku raadios: Keskkonnatelk.
Kordus kl. 21.00.

04.11. kl. 14.05 Vikerraadios: Kuula rändajat.
Kordus kl. 23.05.

04.11. kl. 15.30 Kuku raadios: Loodusajakiri (kordus).

05.11. kl. 00.50 ETVs: Tõsielusari Imetajate elu: Peiteldajad (The Life of Mammals, Inglise, korus).