Peaaegu poolteist sajandit on iga aasta porikuu 28. päeval Lindora teeristil laata peetud. Tänavu langes laadapäev pyhapäevale ja võis arvata, et rahvast tuleb ostma-myyma rohkem kui tavaliselt, kuid sellist rahvarohkust kui oli Lindoras yleeile, ei osanud kyll keegi oodata, kirjutas Võrumaa Teatajas Ivi Kaarna.
Auto autos kinni liikus laadaliste kolonn Võrust Lindorale. Hommikul kella yheksa paiku ulatus kahele poole teed pargitud autode rivi Lindoralt Tabina kylani. Kuid Lindora ristmikul kohtuvad neli teed ja ka ylejäänud olid autodest umbes.
Lindora on kyll isetoimiv laat, kuid Vastseliina meeste Teisipäevaklubi, vallavalitsus ja vabatahtlikud hoiavad laadal silma peal. Ivar Traagel ytles, et tänavu tekitasid nad juurde peaaegu ruutkilomeetri jagu kauplemispinda, kuid ikka jäi väheks. Palju ruumi võtavad ära tööstuskaupade myyjad, kes tulevad laadaplatsile juba eelmisel päeval.
„Nendega on meil alati ytlemist ja lahkudes jätavad nad maha koristamata myygiplatsi. Arvame, et tuleval aastal tööstuskaupu enam Lindora laadal ei myyda, sest tegu on siiski maarahva laadaga. Talukaupade, loomade ja käsitöö myyjaid tuleb järjest juurde ja ennekõike on neile myygiruumi vaja,” ytles Traagel.
Tänavu oli Lindora laadal myygil tavalisest rohkem loomi: lambad, kitsed, seapõrsad, kyylikud, sulelised, koera- ja kassipojad.
Palju oli lambaliha myyjaid, pakuti suitsutatud kala, sinke ja vorste, koduõlut, suppi, putru, pirukaid. Minev kaup olid punutud korvid, lambanahad ja sellest tooted, jne.
Laadaliste rõõmsat tuju tõstsid veelgi loterii-allegrii, setu laulikud, Loosi naljanaised ja muidugi Ivan Orav (alias Andrus Vaarik). Kogu melu saatis siit-sealt kostev lõõtsamuusika, põrsaste kisa, kanade kaagutamine ja kõhtu kiusavad magusad maatoidu lõhnad.
Nagu varem, kulub ka tänavuselt laadalt saadud tulu laste jõulukinkidele ja suurperede toetuseks, kinnitas Ivar Traagel.