Täna syytame kyynlad aknalaudadel või kalmudel. Eks me tea ju, et vanasti kyttis peremees hingedele sauna ja kutsus esivanemaid ykshaaval nimepidi puhtaks kyyritud tuppa kaetud laua taha sööma. Või viis toitu kalmule, hiide, pööningule.

Olgu nende vanade tavadega, kuidas on, kuid las täna põleda kyynal kalmul või aknalaual kõigi siitilmast lahkunute mälestuseks.

Vanad albumidki võiks yles otsida ja pilte vaadates meenutada lähedasi, häid sõpru ja tuttavaid.

Lapsepõlveajast mäletan õhtuid, kui ema pilte sirvides vanast ajast kõiksugu lugusid pajatas. Laua katmise kommet meil kodus ei olnud, kuid kyynlad põlesid ja puhta veega täidetud kruusid olid köögilaual reas. Et koju jõudnud hingel oleks kosutust võtta.

On eestlane ju ikka olnud hingede usku: kui miski on hingel, on hing raske, kui miski rõõmustab, muutub hing kergeks.

Pilt: Annid hiiekivil, Maavalla koda

Silvi Kanošina
Pärnu Postimees