[text]
Täna on

Kihnu õpetaja Kylli Laos on võtnud koostada kihnu keele grammatika, millest esimene töövihik plaanitavast yheksast on valmis ja koolis kasutusel, kirjutas Pärnu Postimehes Silvi Kanošina.
“Kihnu keel on siiani olnud ainult suuline keel, kuid oleks hea, kui kihnlane oleks võimeline oma keelt ka yles märkima,” sõnas Laos. “Teadmata on, kuivõrd on kihnlaste õigekirjaoskus mõjutatud murde rääkimisest. Arvan, et kihnlane peab eriti hästi tundma eesti keele õigekirjareegleid ning sellega kõrvuti kihnu keele reegleid.”

Valik on suur

Töövihikute koostamise ette võtnud Kylli Laos ytles, et lastes tekitab keeleõpe palju segadust, sest kui kihnlane “läheb tuba”, siis eesti keeles peab ta minema tuppa. Või kui mandrilane võtab nyri noa, siis kihnlane “nyeridä nua”.

Vähe sellest, et saare keel erineb suuresti kirjakeelest, erisusi on Kihnu neljas kylas räägituski. Sestap tuleb grammatika koostajal otsustada, kas panna pyhapäev kirja “pyhäbä” või “pyhäpäe”, oodake “uõtagõ” või “uõdakõ”, vaadake “uatagõ” või “uadakõ”.

Lahendamist vajavad kysitavused nagu h-täht sõna alguses. Kihnlane räägib ju “eenäst”, mitte heinast. Sama lugu on j-tähega, sest kihnlane ytleb “iä”, mitte jää.
 
Laos rääkis, et tyhjalt kohalt tal alustada ei tulnud ja töövihiku algmaterjal on pärit Eesti keele ja kirjanduse instituudist, kus on tallel Kihnu kooliõpetaja ja kultuuriuurija Theodor Saare kogutud ja kirja pandud murdealased materjalid.

“Pyydsin kasutada võimalikult palju Saare näitelauseid, need on ääretult mõnusad – mitte liiga vanaaegsed, aga mahlakad ja väljendusrikkad,” selgitas Laos. “Samuti on ta välja toonud saare keele seaduspärasused ja erandid, mina sättisin neid vaid lastepärasemaks.”

Valminu läbib katse õppetöös. Nagu Laos ytles, võib selguda, et nii mõndagi tuleb ymber teha, ära jätta või hoopis midagi juurde tekitada.

Osa keeleprogrammist

Laos väitis, et Kihnu kultuuri instituut tähtsustab kihnu keelt kui emakeelt, mille suulist osa peab toetama õigekirjaoskus. Programmi kohaselt peab valmima kaheosaline kihnukeelne lugemik (esimene osa “Kihnu lugõmik” valmis 2004. aastal, autoreiks Kylli Sepp, Ly Leas ja Evi Vesik – toim), õpikud-töövihikud ja audiovisuaalsed materjalid ehk murdetekstide CD ja selle juurde kuuluv tekstivihik ning Kihnu-teemalised lyhifilmid.

“Kihnu keele õpetusega koolis tahame toetada murdekeele kasutust noorte kihnlaste igapäevases kõnepruugis ja loodan, et kõik meie trykised aitavad säilitada ainult kihnu keelele omast sõnakasutust ja lause ylesehitust,” kõneles Laos.

Kihnu kooli direktor Lea Jõgisuu naasis kodusaarele kooli juhatama rõõmsa teadmisega, et esivanemate keeleõpe on käima lykatud ja nyyd pole muud kui edasi minna. “Mina räägin lastega tunnis kihnu keeles,” tunnistas ta. “Mandril veedetud veerandsajand pole minult mu esivanemate keelt ära võtnud, nagu neil noortel õpetajatelgi, kes kodukooli tööle on tulnud.”

Jõgisuu tähendas, et kui laps saab kodus ja koolis rääkida emakeeles ning kinnistada suulist oskust grammatikavihiku abil, võib loota, et õige kihnu keel saab võitu vahepealseil aastail syndinud murdekeelest.
Kihnu kultuuri instituudi eestvedaja Mark Soosaar ytles, et Kihnu kooli kihnlastest õpetajate veetud töö algupärase saarekeele taastamisel moodustab olulise lõigu Kihnu arenguprogrammist. “Instituut toetab keelevihikute väljaandmist ja mitte yksnes seda,” lausus ta. “Valmima peavad ka keeleõpet toetavad plaadid – yhele neist võiks talletada kihnukeelsed raadiosaated – ja lyhifilmid kuulsaist kihnlastest, kus meenutused kõlavad ehedas saare keeles.”

Yks filmidest, “Aru Mann –100”, on Soosaarel valmis ja esmaesitlus Kihnus tehtud.


Pärnu Postimees