Tõrva avatud noortekeskuses ehk endises Patkyla koolimajas peetud laagrist võtsid osa koolivaheajal olevad lapsed, kes said aimu mulgi keelest-kultuurist ja hingedeaja kommetest. Koos eestvedajatega Mulgi Kultuuri Instituudist (MKI) lustis kahepäevases laagris peaaegu poolsada last, kirjutas Valgamaalases Sven Andreson.
Avapäeval olid kohal Hummuli, Põdrala, Helme ja Tõrva omavalitsusjuhid, lisaks MKI juhatusest Andres Saarep, kokku viis meest, kes kõik olid laste ees Mulgi rõivais. Yhe korraldaja, Triinu Menningu sõnul andis uhke vaatepilt laagrile kohe hoo sisse ja lapsedki nägid, et nende tegemisi peavad tähtsaks ka täiskasvanud.
Hummuli poiste Marko Kriisa ja Romet Trostjani sõnul oli laager põnev. «Saime kõvasti mängida,» ytlesid nad. Oma sõnul võtsid nad kõigist yritustest osa nagu teisedki.
«Toidupajas kypsetasime kakku ja käsitööpajas tegime endale märsi,» meenutasid poisid. Remi Rohemaa ja Avo Pulk Riidajast lisasid, et keedeti ka mannaputru.
«Tegime veel kamapalle ja panime kaneeli ymber,» rääkis Remi, aga ta polnud endas päris kindel: «Kaneeli või kakaod panime ymber.» Avole meenus, et märssi saab oma salasoove panna, siis lähevad need täide.
Kalli Norm ja Liisa-Marie Luik on Hummuli tydrukud ja neile meeldis kõige rohkem laulmine õpetaja Anu Tauliga. «Vahepeal olid nii naljakad laulud. Laulsime, et pere jäägu kiilaks ja tulgu halvad ajad,» ytlesid nad. «Tegelikult me ise tegime seal neid salme. Neid tuleb siis öelda, kui mardisante tuppa ei lasta,» valgustasid tydrukud sõnamise tagamaid.
Kärolin Riik, Liisi Soots ja Silja Paas olid laagri lõpetamisel valged sallid ymber, kybarad peas ja põsed punaseks värvitud. Nii olid nad ilmselt oma vanematelegi esmapilgul tundmatud. «Nii see peabki olema. Kadrisanti ei tohi keegi ära tunda,» ytles laste vahel toimetav MKI juhatuse esimees Kristel Habakukk.
Tydrukud ise on laagriga rahul. «Lugesime ja kuulasime palju muistendeid ja õppisime mulgi keelt,» ytlesid nad. Tydrukute sõnul said nad teada, et mardi- ja kadripäeva paiku käivad ringi hingesandid. «Tegelikult nad pahad ei ole,» teadsid lapsed, kuid lisasid: «Võib-olla ainult natukene.» Tydrukute lemmik oli õpetaja Triinu, aga nad nentisid, et tegelikult olid kõik juhendajad toredad.
Õpetaja Anu Tauli sõnul olid lapsed vahvad. «Kui nii palju tegemist on, siis peab vaatama, et nad liiga ära ei väsiks, muidu on raske keskenduda. Viimases tunnis kippusidki juba ringi jooksma, aga siis rääkisin neile yhe rahvajutu hingedest, mis nad jälle kuulama pani,» ytles Taul.
Triinu Menningu sõnul jälgiti päevade kava kokku pannes, et programm liiga tihe ei tuleks ja osalistel jääks kohustuste kõrval ka mänguaega. «Lastel on ikkagi koolivaheaeg ja nad tahavad puhata,» lisas ta.
Laagris laste tehtud tänapäevase mardilaulu sajatusi:
... peretytrel ei yhtegi poissi, marti-marti,
peretytrel prillid pähe, marti-marti,
perenaine paksuks mingu, marti-marti,
perepojal halba õnne, marti-marti,
pereisal auto ära mädanegu, marti-marti,
perelastel koolis halbu hindeid, marti-marti ...