05.11. kl. 16.05 ETVs: tõsielusari Euroopa looduse lugu, 3/4: Metsiku taltsutamine (Wild Europe, Inglise 10218 (2005)).
Inimsoost sai kiiresti suur Euroopa maastikku kujundav jõud. Inimene haris metsiku kõnnumaa põldudeks ja pystitas suuri omandit tähistavaid rajatisi. Kodustati loomi, kasvatati vilja, ehitati teid, kaevandati maavarasid ja niisutati kõrbeid. Kultuuri mõju ja leiutised levisid yha kiiremini yle kogu mandri. Inimeste arvu kasvades ilmusid paraku ka kahjurid ja taudid.

05.11. kl. 18.15 ETVs: lastesari Tippi maailm, 6/6: Tippi ja hundid (Le monde de Tippi, Prantsuse 10216 (2003)).
Kanada põlismetsas 24 tuhande hektari suurusel looduskaitselal keset sadu järvi-jõgesid ja uskumatult liigirohket taimestikku elavad soed. Inimeste kujutluses on susi pahategija, keda tuleb halastamatult hävitada. Tippi uurib, kas susi on ikka nii halb kui arvatakse.

05.11. kl. 20.05 ETVs: Osoon.
Hanest natuke väiksemat, kuid märksa silmatorkavama välimusega valgepõsk-laglet, kes on yks hilisemaid rändureid Barentsi mere äärest Madalmaadesse, võib sygisel näha Eesti rannaaladel peatumas.
Meie yhe põhjapoolseima saarena kerkib Keri uhkes yksinduses Soome lahest, Tallinna kesklinna on siit linnulennult yle 30 kilomeetri. Oma väiksusele vaatamata on Keri saarel põnev ajalugu. 18. sajandi alguses ehitati saarele majakas ja sellest ajast peale elasid seal tornivahid koos peredega. Viis aastat tagasi majakavahi kohad kaotati ja nii keeras ka Keri majakavaht enda järelt tuletorni ukse kinni ning läks mandrile. Kuid saar ei jäänud tyhjaks ja nyyd toimetab siin Peep Rada ettevõtmisel Keri selts.
Pärnumaal Tõstamaa kandis elav ja tegutsev endine bioloogiaõpetaja Mercedes Merimaa on tuntud ka taimetarga ja pesuehtsa nõiana.
Autorid Kristo Kiiker, Kristjan Kaljund ja Mirjam Matiisen. Lood seob saateks Vladislav Koržets.

06.11. kl. 11.45 ETVs: lastesari Tippi maailm, 6/6: Tippi ja hundid (Le monde de Tippi, Prantsuse, kordus).

06.11. kl. 16.10 ETVs: tõsielusari Euroopa looduse lugu, 4/4: Uus aastatuhat (Wild Europe, Inglise 10218 (2005)).
Praegu elab Euroopas 730 miljonit inimest. Meie mõju on tunda peaaegu kõigis paigus yle kogu mandri. Kuidas metsloomad selles uues uljas maailmas hakkama saavad? Kes on võitjad ja kes kaotajad? Mida teeme nende aitamiseks ja kui palju on olukord yldse meie kontrolli all? On ju tulnud palju ebasoovitavaid kylalisi ja ilmastik muutub yha heitlikumaks ning tulevik võib kaasa tuua väga suuri muutusi nii meie maastikule kui ka loomastikule.

06.11. kl. 17.05 Vikerraadios: Võrokeelsed uudised.

06.11. kl. 18.15 ETVs: Osoon (venekeelse tõlkekirjaga, kordus).
Kivirähk kirjutas mehest, kes teadis ussisõnu, loodusfotograaf ja jahimees Valeri štšerbatõh oskab aga põtrade keelt.
Kuna jõeforell on sättinud oma kudemise kylmale sygisele ja looduslikke koelmukohti jääb aastatega aina vähemaks, siis loodushuvilised kalamehed tulevad jõeforellile appi - Vodja jõel käib parasjagu kunstkoelmu ehitamine. Kui sellesygisene kudemäng hästi läheb, siis kihab siinne vesi kevadel väikestest forellimaimudest. Jõeforelli kudepesa aitas ehitada Randel Kreitsberg.
Sven Paulus ja Kristjan Kaljund on Järvselja yrgmetsa saladusi avastamas.
Lood seob saateks Vladislav Koržets.

07.11. kl. 16.05 ETVs: tõsielusari Yhisjõud looduses, 1/3: Aafrika (Massive Nature, Inglise 10217 (2004)).
Ilmastiku kaudu valitseb loodus elu ja surma yle. Kui Serengeti suured lagendikud on paljaks söödud ja algab põud, tuleb gnuukarjadel uus koht valida. Teisel pool Mara jõge kasvab ka kuivaperioodil lopsakas rohi, aga et sellesse paradiisi jõuda, tuleb yletada krokodillidest kubisev jõgi ja lõvid ning leopardid ootavad samuti parajat juhust. Põud ei halasta ka flamingodele - tavapärased järved kuivavad ja jääb ainult yks järv, kuhu lendab kokku tervenisti miljon flamingot. Seal leidub kõike, mida vaja, kuid samas on see ka lõks, kus nii mõnigi flamingo kaotab elu. Mis põhjusel jäävad yhed ellu, teised aga saavad surma?

07.11. kl. 16.05 Klassikaraadios: Ruutjuur. Ants Johansoni saade pärimusmuusikast (kordus).

08.11. kl. 12.30 Kuku raadios: Keskkonnaajakiri.

08.11. kl. 12.30 Kadi raadios: Muhu uudised.

08.11. kl. 15.15 Klassikaraadios: Album. Vision of Kalevala. (Alba Records 10220 (2007)).
Veljo Tormise Kalevala ainelist loomingut esitab Eesti Rahvusmeeskoor Ants Sootsi juhatusel. Esitusele tulevad: "Kalevala" seitsmeteistkymnes runo ja Sampo tagumine. Albumit tutvustab Kersti Inno.

08.11. kl. 16.05 ETVs: tõsielusari Yhisjõud looduses, 2/3: Meremaailm (Massive Nature, Inglise 10217 (2004)).
Igal aastal ujub Lõuna-Aafrika ranniku poole mustmiljon sardiini. Nende järel liiguvad haid, delfiinid, vaalad ja linnud. Kõik asusid mitu kuud varem teele, kuid mingil kombel saavad nad yhel ajal ja yhes kohas kokku. Mis sunnib sardiine hukatuslikule teekonnale ja kuidas teevad röövloomad koostööd, tappes lugematul hulgal sardiine? Adeelia pingviinid tulevad ilmale karmis Antarktikas. Kui pesitsusaeg lõpeb, peavad noored pingviinid kolooniast lahkuma, et alustada täiskasvanuelu ookeanis. Neil seisab ees elu kõige ohtlikum hype, sest läheduses varitseb merileopard. Kes jääb ellu ja kes saab hukka - see sõltub eelnevast syndmusteahelast.

09.11. kl. 00.35 ETVs: tõsielusari Metsik loodus: Aafrika (Itinérances sauvages, Austraalia/USA 10219 (2006)).
Virunga mäestikus, mis laiub Rwanda, Kongo DV ja Uganda aladel, jälgitakse haruldasi mägigorillasid. Mahale mägedes aga vaadeldakse šimpansite elukorraldust.

09.11. kl. 16.05 ETVs: tõsielusari Yhisjõud looduses, 3/3: USA (Massive Nature, Inglise 10217 (2004)).
Igal aastal võtavad umbes miljon lõhekala ette raske rännutee mööda Alaska jõgesid. Neil seisab ees vältimatu kokkupõrge, mis leiab aset koskede juures. Seal ootavad karud ja valgepea-merikotkad. Lõhedel tuleb läbida see kadalipp, jõudmaks kudemispaikadesse.
Maailma suurima imetajate kogumi moodustavad brasiilia kurdmokad, kes lendavad suveks Mehhikost Texasesse, et kasvatada San Antonio lähedal asuvates koobastes yles järeltulev põlvkond. Kui noored nahkhiired esimest korda välja lendavad, on neid juba ootamas viud, pistrikud, maod ja pesukarud. Kuidas röövloomad teavad, millal on õige aeg ja kus on kõige paremad varitsuspaigad?

09.11. kl. 17.05 Vikerraadios: Kihnu uudised.

09.11. kl. 21.05 Vikerraadios: Pärimuster.

10.11. kl. 12.00 TV3: Tasakaal.

10.11. kl. 13.05 Klassikaraadios: Ruutjuur. Ants Johansoni saade pärimusmuusikast.

10.11. kl. 19.00 ETVs: tõsielusari Imetajate elu, 5/10: Kiskjad (The Life of Mammals, Inglise 10215 (2002)).
Sellest hetkest peale, kui maakerale ilmusid imetajad, tekkisid ka kytid ja jahiloomad. Vajadus kiirust, vastupidavust ja manööverdamisvõimet arendada on aidanud neil yksteist yle kavaldada ning päris oma nišši leida. Võrreldes esimeste jahipidajatega, kes puu otsast alla tulid, pidid kiskjad tippkyttideks saamise nimel aja jooksul muutuma. Polaarrebasel ehk jäärebasel tuleb soojal ajal hoolega jahti pidada ja talveks toiduvarusid koguda. Mõned loomad, näiteks leopardid ja tiigrid, peavad jahti yksi ning kohtuvad ainult soojätkamise eesmärgil. Teised seevastu, nagu hundid ja lõvid, elavad ning tegutsevad yheskoos - nii saavad nad suuremaid loomi rynnata ja oma poegi paremini kaitsta.

11.11. kl. 10.00 Kuku raadios: Keskkonnatelk.

11.11. kl. 14.05 Vikerraadios: Kuula rändajat. Madagaskari läänerannik.
Kordus kl. 23.05.

11.11. kl. 10.00 Kuku raadios: Keskkonnaajakiri (kordus).

11.11. kl. 20.00 Klassikaraadios: Folgialbum. Leedu rahvamuusikud: laulab Veronika Povilioniene, mängivad Gvidas Kovera, Ernest Jepifanov ja Žaneta Svobonaite. Tutvustab Leanne Barbo.

12.11. kl. 00.50 ETVs: tõsielusari Imetajate elu, 5/10: Kiskjad (The Life of Mammals, Inglise 10215 (2002)) kordus.