2.-4. märdikuu pääväni kõnõldi Võrol riikevaihõlidsõl konvõrendsil, kuis saa haridus avita umma kiilt ja kultuuri hoita, kirotas Uma Lehes Harju Ülle.
«Tuu, et üle ilma omma väikeisil rahvil uma keele ja kultuuri hoitmisõl ütesugudsõ murrõ, tull’ seol konvõrendsil mitmõ inemise jutust esierälidselt selgehe vällä,» kõnõlõs konvõrendsi kõrraldaja, Võro instituudi direktri Eichenbaumi Külli.
Timä sõnno perrä saiva noist vahtsist tiidmiisist kassu võro keele oppaja, kedä oll’ kullõjidõ siän peris hulga. Mitmõ oppaja ütli perän, et kuuli edimäst kõrda, et umma kiilt om võrokõisiga üttemuudu rassõ hoita nii bretoonõl, baskõl ku ka näütüses tšerkessel.
«Haridussüsteem om umal aol egän riigin kõkkõ umanäolist häötänü, neo esierälidse as’a tulõs seo ilma aigu tuusama haridusõ kaudu tagasi tuvva,» seletäs Eichenbaumi Külli. «Kodo om muidoki kõgõ tähtsämb, a et kooliharidus om tuu as’a man kah väega tähtsä, tuust om egäl puul arvu saadu.»
Eesti väiksist kultuurõst kõnõldi viil hiidlaisist, kihnlaisist, Peipsiveere vanausulisist ja setodõst.
Konverentsil oll’ kõnõlõjit katsast riigist, osaliidsi käve läbi saa inemise ümbre.
Mis sa arvat?
JUHTKIRI
Võro keele ja kultuuri nätäl
Seo nätäl om võro keele nätäl. Nätäl om häste käümä lännü, Võromaa keelest ja kultuurist kõnõldas üle Eesti, vanal Võromaal peetäs egäsugumaidsi oppuisi ja näüdätäs vahtsit asju. Püüne pääle tulõ ka üts tiatritükk Võromaa kombist, kirotas Uma Lehes Rahmani Jan.
Võrokõsõ piätki vahepääl tsipa kõvõmbat hellü tegemä. Muidu jäämi õks inämb Eesti riigi veeremaas. Ja näütämä piämi õks tuud, mis meil om tõistmuudu, ku muul Eestil. Tuu tõistmuudu asi om mi esieräline kõnnõpruuk ja alalõ püsünü vana kombõ.
Võrokõisi ja mi küläliisi huvi mi kultuuri vasta om perämädsel aol mu meelest kasunu. Ja tuu om väega hää, selle et pall’o om är unõhtõt ja tulõ vahtsõst miilde tulõta. Tuu jaos omgi hää kävvü mõnikõrd mõnõl oppusõl vai etendüsel.
Ku määnegi asi huvvi pakk, tulõ õkva tuu kotsilõ uuri ja asi är kaia-kullõlda. Massa-i pelädä ja mõtõlda, et kuis ma sinnä lää, ma kedägi ei tunnõ ja muud säänest. Säändse üritüse kõrraldõdaski noidõ jaos, kiä as’a vasta huvvi tundva, naa olõ-i määndsegi sõpruskunna üritüse.
Üts selgemb soovitus kah. Seo riidi kell kuus õdagu om Võro instituudi saalin võro keele nädäli lõpupido, kohe tulõ laulma Kalkuni Mari, kiä om väega hää laulja ja kõnõlõma tulõ Kalkuni Mati, kiä om väega hää jutumiis. Ma kül säändsest pidost ilma jäiä ei taha.
Pilt: Päält loengidõ peeti ka iloõdagit. Riidi õdagu opati Kandlõ kultuurimajan konvõrendsile tulnuilõ tsõõrimänge. Uma Leht