[text]
Täna on

t_HakiRistipuu.gif26. rehekuul võti Kagu teievalitsusõ tüümehe Rõugõ kandin Viitinä lähkül maaha Haki ristikõo, miä oll’ üten katõ ristipedäjäga luuduskaitsõ all. Taa as’a iist uut süüdläst kõva trahv.

«Kedägi viil karistõt ei olõ, a plaan om,» seletäs keskkunnainspektsiooni Võromaa osakunna vanõmbinspektri Ruthe Ain.

Timä sõnno perrä om luuduskaitsõ-alodsõ puu häötämine üts väega kehv tego ja tuu iist saa tetä trahvi kas teievalitsusõlõ (kooni 50 000 kruuni) vai ragonu tüümehele (kooni 18 000 kruuni). Mano või tulla viil trahv keskkunnakah’o tegemise iist. Et asja parhilla uuritas, sis olõ-i viil teedä, ku pall’o ja kinkalõ trahvi tetäs, a egäl juhul om teievalitsus essünü.

«Reeglide perrä käü asi niimuudu, et ku kiäki näge, et luuduskaitsõ-alonõ puu om määnü ja või ohtlik olla, sis tulõ tetä keskkunnateenistüsele ettepanõk taa maaha võtta,» seletäs Ruthe Ain. «Sis tulõ as’atundja kaema, kas puu om nii haigõ, et taa piät maaha ragoma. A seokõrd saadõti papõr taotlusõga päält tuud, ku puu oll’ joba maaha võet.»

«Juhtu jah sääne kahitsõmist väärt lugu,» seletäs Taali Janar Kagu teievalitsusõst. Timä sõnno perrä om teievalitsus kõgõ puiõ as’un keskkunnateenistüsega kuuntüüd tennü ja taheti seo kõrd ka tetä.

Oll’ plaan kutsu as’atundja ristikõo tervüst hindama, a tüümehe võti inne puu maaha.

«Tüümiihile sai külh üteldüs, et seo puuga piät uutma, a vast es saa küländ häste kõnõldus,» ütles Taali Janar.

Ruthe Ain ütles, et timä olõ-i joht as’atundja, a päält kaiõn olõsi taa ristikõiv viil hää hulga aastit pistü püsünü. «Taa oll’ iks elläv puu ja päält tuu üts vähätsit lehtpuid, kohe sisse omma inemise riste tennü,» ütles tä ja arvas, et sinnä või jo vahtsõ kõokõsõ istuta, a tuul puul saa-i ilman samma väärtüst olõma.

«10-15 aastat olõs taa puu külh viil püsünü, üts haro oll’ viil tävveste terve,» hindas maaharaotut ristikõivo kaeman käünü riikligu luuduskaitsõkeskusõ Põlva, Valga ja Võro regiooni juht Rohu Urmas. «Puulõ oll’ halva tennü tuu, et taalõ oll’ jo aastit tagasi mitmit kõrdo tiihüüvliga otsa sõidõt. A ku iks peläti maahasadamist, olõs saanu jo inemise muudu asja aia.»

Ristipuiõ uurja Kõivupuu Marju ütles, et kats Haki pedäjät ja kõiv olli seonimaani ainumanõ ja umanäoline «komplekt» Lõunahummogu-Eesti ristipuiõst, mis kanni edesi ja hoiõ alalõ säänest väega vanna uskmist, et naistõrahva hing andas lehtpuulõ ja meesterahva hing nõglapuulõ.

«Sinnä võinu nüüt külh panda määndsegi seletäjä tahvli, et mis siin olli ja mille inämb ei olõ,» löüd Kõivupuu Marju. «Mõni aig tagasi ma olli säändside tahvlidõ vasta. A ma olõ umma miilt muutnu: kon määndsitki umakultuuri tunnismärke maaha võetas vai lahutas – tahvli asmõlõ, mis oll’, kiä häot’ ja mille häot’. Ja mis tetti asõmõlõ. Sõs om vällämaa turistõl kah hää kaia, kuis eesti inemine p e r i s e l t avvustas umma kultuuri. Mi ju hirmsalõ taha miildüdä näile, kiä tulõva meid kaema.»

Pilt: Haki ristikõiv inne maaharagomist. Uma Leht


Uma Leht