Mulgi kultuuri instituut asus koostama mulgi-eesti sõnaraamatut, mis peaks kaante vahele jõudma kolme kuni nelja aastaga. Seni ilmunud murdesõnaraamatutest leiab kyll mulgikeelseid sõnu, kuid ainult mulgi sõnastikku pole varem keegi kokku seadnud. Esialgse plaani järgi koondab raamat 5000 sõna, kirjutas Sakalas Margus Haav.
Suur töö
Töögruppi, mida juhib Alli Laande, kuulub kuus inimest Mulgimaa eri kihelkondadest. Neile on abiks keeleeksperdid, Tartu ylikooli professor Karl Pajusalu ja Tarvastu gymnaasiumi emakeeleõpetaja Kristi Ilves.
«Tegemist on sõnaraamatuga, kus pannakse eesti keelde mulgimurdelisi sõnu,» selgitas instituudi juhatuse esimees Kristel Habakukk. «Me nimetame seda mulgi-eesti praktiliseks sõnastikuks, milles on peamised käibel olevad sõnad.»
Mulgi murre leidis eriti elavat kasutamist XIX sajandil ja XX sajandi algul. Hiilgeajal oli selle kõnelejaid hinnanguliselt 40 000.
Habakukk on päri väitega, et mulgi kirjakeelt pole olemas olnud.
«Ykski murdekeel pole kirjakeel. Kui võrokesi või setosid kuulata, saab nendest aru kyll, ent kui hakata nende keelt lugema, jääb mujalt inimene yldjuhul hätta,» lausus ta.
Alli Laande tõdes samuti, et mulgi keel ei ole mitte kirjutamise, vaid kõnelemise keel, kuid sellena on ta oma tähtsuse suuresti kaotanud.
«Seda räägitakse veel kylades, näiteks Lillis, Hallistes ja Vana-Karistes. Et aga keelt mitte kaduda lasta, peame seda kuidagi kirjutama. Meil tuleb sõnastikku panna ka põhilised grammatikareeglid, sest need erinevad kirjakeele omadest.»
Laande toonitas, et tegemist on väga pikaajalise protsessiga, ning tõi näiteks, et võro sõnastiku valmimiseks kulus kymme aastat.
Abja gymnaasiumis lastele mulgi keelt õpetanud Terje Jaaksoni arvates on tegemist tänuväärt ettevõtmisega hoolimata sellest, et paljud peavad mulgi murret surnuks.
«Surnud keel ärkab ju ellu, kui talle hing sisse puhutakse,» ytles Jaakson. «Sõnaraamat on yks osa sellest sissepuhumisest.»
Aeg on uusi sõnu toonud
Kristel Habakukk lisas, et sõnaraamatus leiavad koha ka need kokkuleppe- ja võõrsõnad, mida kasutavad tänapäeva inimesed.
Nende sõnade hulka kuuluvad näiteks «auto» ja «arvuti» ning muudki, mida Mulgi murde suurema kõnelemise ajal veel syndinud polnud. Neile proovitakse leida mulgipäraseid vasted.
«Keel on uuenenud ning lisandunud on palju sõnu, millest paarisaja aasta eest kellelgi aimugi polnud,» sõnas Habakukk.
Vastuseks kysimusele, kuidas võiks Mulgi murdes kõlada sylearvuti, vastas Laande, et võõrsõnadest katsutakse siiski hoiduda.
«Kui koduste sõnadega uued asjad ära seletada, võib tekkida väga ilusaid ja toredaid yhendeid,» avaldas Laande veendumust.
Ettevõtmist rahastatakse riiklikust programmist «Lõunaeesti keel ja kultuur». Tegemist on paari-kolme aasta pikkuse projektiga ning kõigepealt on kavas kokku saada sõnade loend.
Valmis loodetakse sõnaraamat saada parimal juhul 2010. aastal.