Kuis umakandi rahvarõivit tetä, tuu kunst lätt hinda. Tuuperäst naas’ Võro instituut vanaperälise käsitüü oppuisi kõrraldama, kirotas Uma Lehes Harju Ülle.
Puulpäävä, 17. märdikuu pääväl sai Võro instituudin oppi kirävüü kudamist. Opas’ rahvusligu käsitüü as’atundja Viinapuu Leili Mulgimaalt.Kirävüü tegemist opsõ 11 Võromaa käsitüüoppajat.
Oppusõ kõrraldaja Tubina Tuuli kõnõl’, et käsitüüoppuisi mõtõ tull’ keväjä, ku tä kõnõl’ huviliidsilõ miihi ja naisi käsitüüst ja käsitüüoppaja ütli, et nä tahassi ka praktilisi asjo oppi.
«Tuu vasta tuntas inämb huvvi, kuis tetä õkvalt uma kodokandi rahvarõivit: määndse omma kirä, tegemise tehniga,» seletäs Tubina Tuuli. «Tuu aig nakkas müüdä saama, ku laulupidolõ taheti minnä kas Muhu vai Saarõmaa rõivin – neo olli «kõgõ ilosamba»».
Tubina Tuulil om plaan viil säändsit oppuisi kõrralda, kõnõlda rahvarõivist, kangakudamisõst ja ka miihi töie oppuisi tetä, näütüses vanaperätsest ehitüskunstist.
Ku kiäki tund huvvi umakandi rahvarõividõ tegemise vasta, a tiiä-i, määndse neo peris õigõ omma, soovitas Tubina Tuuli kõgõpäält lukõ rahvarõiva-raamatit, määndsit om vällä antu peris häid.
Võro instituudin om hulga teedüst eri kantõ rahvarõivaprundsitriipõ kotsilõ. Ku peris peenükeisi asjo om teedä vaia, soovitas Tubina Tuuli nõvvu küssü Eesti rahva muusõumist Piiri Reeda käest.
Pilt: Kirävüü tegemine sai oppusõl käünü käsitüüoppajilõ küländ kipõlt selges.