[text]
Täna on

26.11. kl. 20.05 ETVs: Osooni suvine matk on jõudnud Kilpisjärvile, mis asub ainult 50 kilomeetri kaugusel Norra merest. Helsingisse on siit 1200 kilomeetrit. Kilpisjärvi rannal kõrgub Saanatunduri, mis on elamiseks ysna karm paik, eriti kaamoseajal, mil päike loojub kooljakuu 24. päeval ja tõuseb taas silmapiiri kohale 17 sydakuud. Kilpisjärvi meelitab suvel tuhandeid turiste oma karmi loodusega, Osoon aga viibis Kilpisjärvil polaarpäeva ajal.
Tõugjas on Eestis kaitsealune kala, pyyda teda ei tohi, aga kalameeste huvi tema vastu on suur. Teadlasi huvitab, kas tõugjat saab nagu lõhet kalakasvatuses inkubeerida ja siis uuesti kodujões asustada. Esimene katse tehti Haaslava kalamajandis ja pooleaastased tõugjapojad alustavad oma iseseisvat elu Emajões.
Mäger on meie metsade põlisasukas, aga ometi kohtab teda väga harva. Miks?
Saate autorid Sven Paulus, Randel Kreitsberg ja Kristo Kiiker. Lood seob saateks Vladislav Koržets.

27.11. kl. 17.05 Vikerraadios: Mulgikeelsed uudised.

27.11. kl. 18.15 ETVs: Osoon (venekeelse tõlkekirjaga, kordus).
Osoon on jõudnud Lapimaalt Põhja-Norrasse. Maastik muutub aina karmimaks ja ilmselt yletab põhjapõtrade hulk mitmekordselt inimeste arvu. Euroopa põhjatipp Nordkapp asub Mageröya saarel 307 meetri kõrguse kalju otsas. Igal aastal käib siin eri maailma paigust umbes 200 000 turisti. Kaljuplatool on meeletult kylm ja tuuline, vaated on mattunud paksu udupilve. Põhjatipust alla laskudes lummavad yha uued fjordid ja imekaunis vana kalurikyla Gjesvaer.
Eestimaa turismimagnetiks on aastakymneid olnud Piusa liivakoopad, mis eelmisel aastal suleti. Praeguseks on ehitustööd lõppemas ja võib kindlalt öelda, et nahkhiired on võitjad. Mida inimesed sellest arvavad, näitab järgmine turismihooaeg.
Loomaloo tegelane on kährik.
Autorid Sven Paulus, Kristjan Kaljund ja Kristo Kiiker. Lood seob tervikuks Vladislav Koržets.

28.11. kl. 16.05 Klassikaradios: Ruutjuur. Ants Johansoni saade pärimusmuusikast, kordus.

28.11. kl. 21.35 ETVs: 11 000 aastat hiljem. Tasane tulek.
Hetke, mil eestlastel õnnestus rajada kaasaegne riik, tuli oodata kaua. Ometi oleme oma sajandeid pysinud keelega yks kõige iidsema pysiasustusega ala Euroopas. Uuemad arheoloogide analyysid nihutavad inimasustuse algust veelgi ettepoole ja moodne geneetika on toonud uusi vapustavaid avastusi.
Millest saab alguse yks rahvus? Kui suur peab olema inimryhm, et olla rahvus? Kui kaugel on rahvuse synnihetk riigi rajamise päevast? Kuidas seda yldse mõõta saab?
Tõsielusarja "11 000 aastat hiljem" avaosas näeme mustreid, mis on saatnud eestlaste kauget ajalugu ja mis märgistab yhe rahvuse eluloo olulisemaid tahke.
Autor Indrek Treufeldt, režissöör Ülle Õun, operaator Indrek Šeiko.

29.11. kl. 12.30 Kuku raadios: Loodusajakiri.

29.11. kl. 12.30 Kadi raadios: Muhu uudised.

30.11. kl. 00.40 ETVs: Tõsielusari Metsik loodus: Galapagose saared (Itinérances sauvages, Austraalia/USA 10219 (2006)).
Gala´pagose vulkaanilise saarestiku hõlmab rahvuspark, kus kaitstakse haruldasi ja endeemseid looma- ja linnuliike: meri- ja maaiguaane, elevantkilpkonni, sinijalg-suulasid, merikilpkonni, hallhaisid jne. Sealse loomariigi uurimisest sai kunagi Charles Darwin oma liikide tekke teooria idee.

30.11. kl. 13.25 ETVs: 11 000 aastat hiljem. Tasane tulek (kordus).

30.11. kl. 17.05 Vikerraadios: Kihnu uudised.

30.11. kl. 21.05 Vikerraadios: Pärimuster.

01.12. kl. 10.00 ETVs: Maahommik.
Oleme Saaremaal Karala kylas, kus taastatud kiviaedade read lummavad pilku ja sunnivad seisatama. Sydame soovil aedu taastava Kaja Juuliku eesmärgiks on igale lapsele vähemalt yks kilomeeter kiviaeda ehitada.

01.12. kl. 12.00 TV3: Tasakaal.

01.12. kl. 13.05 Klassikaraadios: Ruutjuur. Ants Johansoni saade pärimusmuusikast.

01.12. kl. 17.05 ETVs: Tõsielufilm Imeline planeet, 1/3: Vetemaailm (Amazing Planet, USA 10219 (2006)).
Ilusad, hämmastavad ja enamjaolt läbiuurimata ookeanid katavad rohkem kui kahte kolmandikku maakerast. Kuidas nad tekkisid? Miks nad pole ära auranud? Võtame ette rännaku läbi aja ja vaatame, kuidas maailm hulk aega tagasi jäätus ning piilume ookeani võimalikku tulevikku. Reisime madalast rannikumerest ja imekaunite korallide juurest põhjatusse Mariaani sygavikku, heites pilgu kõigele, mis teel ette jääb.

01.12. kl. 19.00 ETVs: Tõsielusari Imetajate elu, 7/10: Tagasi vette (The Life of Mammals, Inglise 10215 (2002)).
Kui esimesed elusolendid lahkusid veest ja asusid maismaad vallutama, algas meeletu toidujaht. Miljonite aastate jooksul konkurents yha ägenes ja lõpuks astusid mõned imetajad yhe suurima murrangulise tähtsusega sammu arenguloos - nad pöördusid vette tagasi. Karvastiku säilitanud saarmad ja hylged poegivad kuival maal, kuid suudavad toiduotsingutel sukelduda väga sygavale vette. Õhku hingavatest ja poegi synnitavatest delfiinidest ning vaaladest said maailmamere uued kytid. Need keeruka suhtlemisviisi ja voolujoonelise kehaga imetajad, kes arendavad vee all suurt kiirust, on lahendanud kõik võõras karmis keskkonnas elamisega seotud probleemid.

02.12. kl. 10.00 Kuku raadios: Keskkonnatelk.
Kordus kl. 21.00.

02.12. kl. 14.05 Vikerraadios: Kuula rändajat. Madagaskar. Nosy Mangabe saarel.
Kordus kl. 23.05.

02.12. kl. 15.30 Kuku raadios: Keskkonnaajakiri (kordus).

02.12. kl. 20.00 Klassikaraadios: Folgialbum. Vetah i Veras.    
Vetah ja Veras on kaks Valgevene rahvamuusikaansamblit. Album Temperalnasts sisaldab lugusid mõlemalt. Tegemist on esimeste nö postfolgi viljelejatega Valgevenes ehk linnas elavate noortega, kes on õppinud tundma traditsioonilist muusikat ja tõlgendavad seda omal moel.

03.12. kl. 00.55 ETVs: Tõsielusari Imetajate elu, 7/10: Tagasi vette (The Life of Mammals, Inglise, kordus).