Karjalas Vottovaara mäel asuvat võimalikku iidset pyhapaika ohustab naabrusesse rajatav kaevandus, kirjutas regnum.ru.

Lähipäevil sõidavad Karjala valitsuse ja yhiskondlike liikumiste esindajad Mujejärvi (vene k Mujezerski) rajooni, et selgitada välja, kuivõrd ohustab Vottovaara mäel asuvat pyhapaika naabrusesse kavandatav ehituskivi kaevandus. Kuigi mälestiste kompleks avati kylastajatele juba kolmkymmend aastat tagasi, pole seda siiani kaitse alla võetud.

Teadlased oletavad, et kuue ruutkilomeetri suurusel tasasel mäeseljal korrapäraselt paigutatud 1600 kivi moodustavad muistse pyhapaiga. Vottovaara kive võib julgelt nimetada seidadeks - ilmselgelt inimeste paigutatud või liigutatud saamide pyhadeks kivideks. Enamvähem sama tihedalt asub seidasid mäe tipul ja kuristiku nõlvadel. Kõige enam leidub neid siiski veekogude ja järsakute ääres. Kivid asuvad peamiselt 2-6 kaupa ryhmades. Mõned suuremad, umbes kolme tonni raskused kivid on asetatud väiksematele kividele nagu jalgadele.

Tavaliselt kuuluvad seidad saamidele. Karjala arheoloogi Mark Šahnovitsi arvates pärineb see aga tunduvalt varasemast megaliitehitiste kultuurist, mis ulatus pronksiajal Hispaaniast Norrani.

Mälestiste dateerimiseks pole seni leitud yhtegi lähtekohta. Suure nõo keskel asuva järve põhjast leidsid geoloogid suures koguses fosforit. Kummalist leidu on selgitatud ka kui ohvriloomade kontidest tekkinud setet. Võimalik, et ka Surmamäe nimi pärineb rohkearvulistest vereohvritest.

Vottovaaral asub ka saladuslik Taevatrepp. Nõnda nimetatakse teadmata millal ja kelle poolt rajatud kolmeteistkymne astmega kivitreppi, mis lõpeb sygava kuristikuga. Arheoloogid on veendunud, et sealsed muistsed hõimud ei tundnud treppi.

Lääne-Karjala kõrgeimat, Vottovaara mäge (417,3 m merepinnast) peavad kohalikud elanikud kurjade jõudude kogunemiskohaks ja sillaks teise maailma. Elutu mäe kivisel tasandikul kasvad kidurad ja väändunud kujuga puud - vaevalt kahe meetri kõrgused saja-kahesaja aastase männid ja keerdunud tyvega kased. Rahvasuus on praegugi mäe yheks nimeks Surmamägi.

Umbes yheksa tuhande aasta eest toimus Vottovaara kohal võimas maavärin, mille tulemusel tekkis suur kuristik. Nõnda tekkis keset mäge looduslik nõgu, mille põhja katavad väiksed järvekesed ja kaljud. Karjala teadlaste sõnul on Vottovaara ainulaadne loodusmälestis.

Regnum -  travel.ru