Rainer Kerge SL Õhtulehest vestles Ahto Kaasikuga saunast.
"Maausus ei ole pyhi hooneid peale sauna," ytleb Ahto Kaasik. "Saun on olnud synnitamise, lapsele nimepanemise või esimese vihtlemise, ravitsemise, aga ka surnu viimase pesemise koht. Saunas käidi nõidust või taigasid tegemas. Setumaal toimetati saunas tytarlapse naisekssaamise talitust."
Ahto räägib, kuidas vanasti pandi surnule saunaviht kaasa: "Meie esivanemad uskusid, et inimese surmaga tema olemasolu ei lõpe, hing läheb teisele poole..."
Kus on kyll saun, aga vihta ei ole?
"Ilmselt. Või et – sauna saab seal ehitada... mida iganes. Sauna ei saa ju kaasa panna. Kyll aga on hingedele köetud sauna hingedeajal."
Ahto kodusaun – soome saun – on ehitatud vanasse rehetuppa, enne seda seisis see aastakymneid lihtsalt panipaigana. Ja enne seda peksti seal reht.
"Võimaluse korral yritan ma käia saunas enne päikese loojumist," ytleb Ahto. "See on vana tava... Asi on ilmselt selles, et saun on pyha koht – seal elavad saunahaldjad ja Saunaema ja Saunaisa. Inimene käib seal lihtsalt kylas. Saun ei ole pelgalt hygieeniruum. Ja saun ei ole pidupidamise koht!"
Mõnus saunaelamus
"Kõige mõnusam saun oli Palupõhjal, Alam-Pedja looduskaitsealal, kus on Emajõele väga lähedal (vähemalt suurvee ajal) suitsusaun. See saun oli väga hästi ehitatud, väga hästi köetud, korralikud vihad olid ja aeg oli ka selline... kevadine õhtupoolik. Päevavalges sai veel käia laval ja jões. Seal polnudki midagi erilist. Kõik lihtsalt oli väga hea."
Kole saunaelamus
"Ei meenugi midagi koledat, välja mõtlema kah ei hakka!"
Ahto Kaasik ja saun
Saunajook: Tume õlu – see maitseb paremini, on tummisem.
Lemmikviht: Iseenda tehtud kaseviht, mis on seotud pajukoorega: see on käele kõige mõnusam.
Lemmiktemperatuur: Jääb kuhugi 90 kraadi kanti.
Leilikorrad: Tavaliselt kolm.
Saunaskäigu aeg: Enamasti laupäeva õhtupoolik.
Seltskond: "Tavaliselt käin oma perega või sõpradega," ytleb Ahto. "Ei ole vahet, kellega käia – kui inimesed peavad end viisakalt yleval, on alati mõnus."