Tundekyllased parlamendidebatid aitavad tõenäoliselt kaasa sellele, et aastasadu Eestis kasvatatud, kuid nyydseks haruldaseks muutunud eesti maalammas võetakse lõpuks omaette tõuna arvele, kirjutas POstimehes Kai Kalamees.
Võitlus maalamba tunnustamise eest oli põhjuseks, miks riigikogu maaelukomisjon võttis pikalt aja maha enne põllumajandusloomade aretuse seaduse muudatuste kinnitamist.
Yleeile vastu võetud seadusest siiski maalamba nime ei leia, kyll leidsid komisjoni kutsutud teadlased ja ametnikud, et tegu on lambaga, kes väärib tõuloomade nimekirja kandmist ja suuremat toetamist.
Saarte kultuuri osa
«Parlament ei hääleta selle yle, kas maalammas on omaette tõug või mitte, vaid me sätestame regulatsiooni nii, et kui teadlased on oma otsused teinud, siis oleks võimalik tõugu tunnustada,» ytles komisjoni esimees Kalev Kotkas.
Eelnõu esimesel arutelul pidas sotsiaaldemokraat Mark Soosaar eesti maalambale ylistuskõne, nõudes tema «legaliseerimist».
«Need vanainimese käed, mida te siin näete, need on lammast elule aidanud, lammast pyganud ja vajaduse korral ka lammast tapnud,» ytles riigikogule oma käsi demonstreerinud Soosaar.
«Ja nende käte omanik võib teile kinnitada, et on olemas eesti maatõugu lammas,» lisas ta, kinnitades, et maalamba vill on olnud aastasadu saarte käsitöö aluseks.
«Ilma maalamba äärmiselt peene villata ei oleks meil ka Kihnu pärimuskultuuri sellisel kujul, nagu ta UNESCO maailmapärandisse kantud on,» kõneles Soosaar, kes on yhtlasi endine lambapidaja.
Aretuse ajalugu
Ta tõotas, et ei hakka eelnõusse suruma ei jaanalinde, känguruid ega kaelkirjakuid. «Toetame neid ohustatud tõugusid, mis on meie rahvuskultuuri tugisambad,» lõpetas Soosaar.
Ka keskerakondlane Ain Seppik teatas eelmisel arutelul, et on eesti maalamba pärast mures. «Miks komisjon ei taha eesti maalammast iseseisva tõuna tunnustada ja kas see on ikka korrektne?» päris ta Mait Klaassenilt.
Peatselt Eesti Maaylikooli rektoriks siirduva Reformierakonna poliitiku sõnul seisab enne ees mitu protseduuri, mida komisjon kavatseb teha koostöös Eesti Maalamba Yhinguga.
Uuel aastal jõustuv seaduseparandus täpsustab põllumajandusloomade tõu tunnustamise reegleid.
Ohustatud tõugude loetellu võib kanda vaid kohaliku tõu, mis on ajalooliselt eesti päritolu ja mille aretusega on veiste ja hobuste puhul tegeletud viimased 50 aastat.
Sigade ja lammaste aretus peab olema käinud vähemalt viimased 30 aastat.
Maalamba kohta käivad aretusdokumendid pärinevad eelmise sajandi algusest.
Saledad põlislambad
• Eestimaa Looduse Fondi ja Eesti Maalamba Yhingu eestvedamisel ning UNESCO toel valmis mullu lammaste geeniuuring, mille käigus võeti vereproovid 212 lambalt ja mis kinnitas ametlikult ja veenvalt, et põlistunnustega eesti maalambad eristuvad laialt levinud kultuurtõugudest.
• Maalambad on lyhikese sabaga, nende nägu ja jalad on villata, jalad saledad, kolju on kitsas ja väike. Nende seas on nii valge-, halli-, pruuni- kui ka mustakarvalisi isendeid.
• Põlislambaid kasvatatakse Saaremaal, Kihnu ja Ruhnu saarel. Väiksemaid karjasid leidub ka Hiiumaal ja Lõuna-Eestis.