Uus turismitee algab Padiselt ja lõpeb Paides, kus ryytlid tapsid neli eestlaste kuningat.
Jyriöö ylestõusu 665. aastapäeva tähistamiseks avab mittetulundusyhing järgmisel kevadel tulevaatemänguga 160-kilomeetrise turismiraja Nelja Kuninga tee, mis kulgeb läbi kolme maakonna ja tõstab esile eestlaste vabadusvõitlusega seotud paiku, kirjutas EPLs Piret Peensoo.
Matkaraja loomise aluseks on 1343. aasta syndmused: 23 mahlakuud Jyriöö ylestõusust osa võtnud neli eesti pealikku ehk kuningat ja kolm neid saatvat sõjasulast ratsutasid yle märja maa Padiselt Paidesse Saksa orduga rahuläbirääkimisi pidama. Paraku kujunesid kõnelused ylekuulamiseks, saadikud vangistati ja hukati.
Nelja kuninga teekonda jäljendav rada algab Padiselt ning kulgeb Raplamaa kaudu Paidesse, juhtides rändaja igas maakonnas läbi eestlastele ajalooliselt oluliste punktide ja tavapärastest turismimarsruutidest kõrvale jäävate looduslike vaatamisväärsuste juurde.
Koos Põltsamaal tegutseva ettevõtja Valev Uusiga turismirada loov Järvamaa muuseumi pedagoog Helve Huttunen ytles, et esile tõstetakse ennekõike paiku, mis “räägivad meie oma rahva lugu” ja väärtustavad eestlaste iseseisvuspyydu.
Nõnda on rajale valitud Harjumaa lõunapoolseim, Keava linnus, mille lähistelt Linnaaluste kylast tuli välja enam kui 10 hektaril laiuv viikingiaja asula; Muinas-Eesti suurim linnus Varbola maalinn, mida sõjaliselt kasutati viimast korda Jyriöö ylestõusu päevil; hõimujuhtide kärajate ehk nõupidamiste paik Raikkyla Pakamägi, kus Liivimaa noorema riimkroonika järgi syydatigi ylestõusu alguse märgiks yhel mäekynkal asuv maja.
Matkateele jäävad veel Juuru, kus asuv Mahtra muuseum meenutab ideeliselt samasugust vabadustungi symboliseerinud Mahtra sõda, millest möödub 150 aastat. Järgmine peatuspaik on muistsetele harjulastele peidikuteks sobinud looduslike koobastega Kuimetsa karstiala ja Vahastu linnamägi, mille lähistel asuv Memmekõrva mägi on saanud nime selle järgi, et keskajal nõiajahi ajal lõigati seal yhel nõiaks peetud memmel kõrvad peast. Raja lõpp-punktiks on Saksa ordu keskuseks olnud Paide linnus, kus ryytlid raiusid 4 lehekuud 1343 mõõkadega tykkideks eestlaste neli kuningat ja kolm sõjameest.
Hukkamine kujunes ylestõusu vaimseks lõpuks, lõplikult suruti Padise kloostri ryystamise ja 28 munga tapmisega alanud ylestõus pärast mitut taplust maha 1345. aastal Saaremaal. ylestõusu mahasurumisele järgnes pärisorjus. “See oli murrang,” märkis Huttunen. “Enne oli aadlikke ka meie rahva hulgas ja orjamist ei tuntud.”
Raja vastu suur huvi
Suvest alates on Huttunen ja Uus matkaraja korduvalt läbi sõitnud, et kontrollida selle läbitavust erinevates oludes. Trykitud on kaks teabevoldikut, esimesed neli giidi on alustanud väljaõpet ning esimesed matkaraja ääres tegutsevad firmad, koolid ja talupidajad on avaldanud soovi ettevõtmisega liituda.
“Huvi on päris suur,” rõõmustas Huttunen. “Oleme saanud palju abilisi, kes annavad vihjeid ja infot.” Mõne kuu pärast kavatseb muuseumipedagoog end seniselt töölt lahti võtta ja pyhenduda vaid matkaraja ettevalmistamisele ja avavaatemängule, mille käigus syttivad kolmes maakonnas märgutuled.
Kooliõpilastele, täiskasvanud ajaloohuvilistele, väliskylalistele ja loodussõpradele eri marsruute pakkuva raja avamise juhatab kevadel sisse kunstnik Evald Piirisilla alias Kotkasule rändnäitus. Et ettevõtmine pidevalt areneks, on kavas avada veebilehekylg ja panna matkaraja teele jäävate paikade legendid raamatusse. “Oleme võtnud sihiks tegutseda vanarahva moodi “yksiti, tytreke, yksiti”. Teeme yhe asja ja liigume edasi,” selgitas Huttunen.