Kirjastus SE&JS esitles rahvusraamatukogus Eduard Vilde „Mahtra sõja" uustrykki. Esitlus oli omamoodi avalöök Juurus tuleva aasta lehekuu lõpus tähistatavale Mahtra sõja 150. aastapäevale.
Romaan „Mahtra sõda" ilmus esmakordselt 105 aastat tagasi, 1902. aastal järjejutuna Konstantin Pätsi (hiljem EV president) ajalehes Teataja. Seekordne on romaani 12. trykk.
Kirjastaja Sirje Endre ytles esitlusel ja kirjutab ka romaani uustryki eessõnas, viidates sõnade sisu muutumisele ajas, et näiteks „Visake papp uksest välja!" tähendas Vilde romaanis, vastavas kontekstis muidugi, seda, et kirikhärra oli rumal, ei tahtnud või ei osanud - või tundis kohustust mõisahärrade ees - talumeestele uut seadust seletada. Papi väljakäimisest räägivad tänases kõnekeeles ka soliidsele väärikusele pretendeerivad poliitikud ja ärimehed.
„Kaks mõistet – klassivõitlus ja sotsialistlik realism – tambiti nõukogude ajal koolis haridust saanuile Vilde romaani iseloomustamiseks pähe. Ja, mis õieti päris kummaline, totrate terminite mõju näib kuidagi ulatuvat nyydisaega. Arvatavasti sellel või mõnel muul segasel põhjusel puudub „Mahtra sõda" praegusest kooliprogrammist, mis omakorda tähendab, et ametlikult on teema päevakorrast maha võetud," kirjutab Sirje Endre uustryki saatesõnas.
Ehk ma siin olen paranoiline, aga yks põhjus, miks tahetakse romaani ja Mahtra syndmusi unustada, võib vabalt olla see, et ajaloodokumendid toetavad Vilde kirjutatut, kus kirikumeeste osa me vabaduse nõudmise hakul ypris yheselt Eesti tulevast vabariiki mitte toetav oli.
Täna saab Mahtra sõda võtta kui Vabadussõja eellahingut, kinnitavad ajaloolased. „Oma dokumentaalsuse, romaanikoesse põimitud autentsete tekstidega ja päevakajalise publitsistlikkusega on romaan „Mahtra sõda" pigem XX sajandi lõpu kui XX sajandi alguse romaan," kirjutab kirjandusteadlane Mall Jõgi romaani uustrykile lisatud põhjalikus järelsõnas.
Ettelugemise etendus
Romaani uustryki esitlusel oli ka lavastaja Ago-Endrik Kerge, kes luges kokkutulnutele ette katkendi romaanist. Lavastaja rääkis ka sellest, mis juhtub 30. mail Juurus Eeru kõrtsi sees ja ees. Teatrimees Kerge oli syndivale leidnud ylimeeldiva ja täpse keelelise vaste, ta nimetas ennast „Mahtra sõja" ettelugemise etenduse ettevalmistajaks. Seega on esialgse plaani järgi paarkymmend tundi kestva romaani lugemise vaste – ettelugemise etendus. Rõõm oli kuulda lavastaja kinnitust, et plaanis on romaani ja sõja sõlmstseene kutseliste näitlejatega Juurus ette mängida, lugemiste vahel.