«Omakultuuriakadeemia» sarjas saab täna kell 17 Viljandi linnaraamatukogu galeriis kuulata etnoloog Madis Arukase loengut ning yhtlasi esitletakse seal tema raamatut «Muutused, erinevused ja kohanemised eesti kultuuriruumis ja selle naabruses». Madis Arukaske kysitles Sakalas Margus Haav.
Madis Arukask, teie loeng käsitleb mälu, lugusid ja aegruumi. Aegruum ei seisa paigal, kyllap on nii ka mäluga.
Loengul vaatlen peamiselt idapiiri taga tehtud välitööde põhjal kohalikku inimest ning mõtisklen yldse kohalikkuse ja traditsiooni yle.
Praegust ysna agressiivset meediaajastut silmas pidades on inimlikumad suhtlusvormid pahatihti tagaplaanile jäänud.
Need inimesed, keda ma loengus silmas pean, on suulise kultuuri esindajad. Seal võetakse aega ning mõeldakse natuke teistmoodi. Meie siin varsti seda enam vist ei mäleta. Inimene ja maailm muutuvad, yks maailm kaob. Sellel teemal ma arutlengi. Ega ma muidugi mingit teed hakka näitama, yksnes piltlikustan seda olukorda.
Olete põlisrahvaste juures ysna tihti käinud. Kas erinevused tänapäeva eestlase ja eheda põliskultuuri esindaja vahel on väga suured?
Põliskultuuri esindajad elavad ju samuti tänapäeva maailmas. Nad vaatavad telekat ja yleilmne infovoog puudutab neid. Ma ei taha oma põlisrahva jutuga luua pilti ideaalsest yrgtaadist, kuigi leidub ka sedamoodi tegelasi. Vana maailma inimesi on Eestiski ja mõnes situatsioonis tuleb see välja.
Kui aga võrrelda Venemaa kohaliku inimese maailmapilti keskmise eestlase omaga, siis yks suur vahe on selles, et Eesti liigub ikkagi kodanikuyhiskonna suunas, inimesed teavad näiteks, keda nad on parlamenti valinud. Venemaal on võim kauge, kõrge ja mytologiseeritud. Samal ajal on Vene inimestel pärimusmaailm, mis meile võib tunduda mystiline, idealiseeritud või poeetiline. Usutakse meie mõistes midagi yleloomulikku. See on suur ja põhimõtteline vahe.
Teie koostatud raamat räägibki muutustest ja kohanemisest kultuuriruumis.
Raamatus on artikleid seitsmelt autorilt ning see syndis paari aasta jooksul Viljandi kultuuriakadeemias ellu viidud Eesti teadusfondi projekti tulemusena.