Homme, toomapäeval, pärast seda kui kodud on puhastatud ja pyhadeks ette valmistatud, algavad põlisel rahval jõulud ehk talistepyhad. Jõulude eel on kohane meenutada korraks nende pyhade tähendust ja heita pilk ka möödunud aastale.
Maarahva jaoks on jõulud aastavahetuse pyha, mil yks päikeseaasta on käinud viimseni maha ja algab uus. Toomapäeval 21.12., mida meie esivanemad pidasid jõulude alguseks, jääb päike pessa. Päevad ei lähe enam lyhemaks, vaid pysivad neli päeva ysna yhepikkused. Jõululaupäeva peetakse kui vana aasta õhtut, mis loob õnne kogu järgmiseks aastaks. 25.12. pöörab päike pesast välja ja hakkab tegema päev päevalt kõrgemaid kaari. Algab päikese-aasta ja elu läheb taas valguse ja soojuse poole.
Tegelikult ei pööra ennast muidugi mitte päike, vaid Maa. Pyydkem vaid kujutleda, kuidas kogu meie planeeti, mida maarahvas on hellitavalt kutsunud Maaemaks, hõlmab otsustav pööre ja ta muudab oma käiku. See on muutus, mis puudutab eranditult meie kõigi elukäiku. See on syndmus, mis muudab jõulud meie jaoks pyhaks.
Maarahval on kombeks veeta jõulude pesa-aeg omaste seltsis. Syyakse hästi, puhatakse, mängitakse ja lauldakse. Koju saabunud hingede jaoks hoitakse laud öö läbi kaetud ja tuba valge. Uue ajastaja päevast (25.12.) alates käiakse väljas ja rõõmustatakse koos teistega.
Kellel mahti, saab jõuludest lisaks lugeda koja võrgulehelt või Mall Hiiemäe koostatud Eesti rahvakalendri 7. köitest.
Yks aastaring saab peagi täis. Maavalla põlist pärimust ja looduslikke pyhapaiku hoidvale rahvale oli see suuresti hiite aasta.
Põlise rahva pyhad paigad Eesti riigi maa-alal
Oleme saanud esivanematelt haruldase ja ylimalt väärtusliku pärandi. Mitte kusagil mujal läänepoolses Euroopas pole säilinud nii palju looduslikke pyhapaiku ja nendega seotud tavad ja uskumused pole jõudnud sedavõrd elujõuliselt kaasaega. See on põlisrahva pärand, mida alles peame õppima tundma ja väärikalt hoidma.
Lõppeva aasta alguses valmis Kultuuriministeeriumis Eesti looduslike pyhapaikade arengukava. Maavalla Koja, Tartu Ylikooli, Eesti Kirjandusmuuseumi, RMK, Kultuuri-, Sise- ja Keskkonnaministeeriumi koostöös valminud mahuka dokumendi kaugem eesmärk on tagada meie hiite ja teiste looduslike pyhapaikade säilimine, nende seisukorra paranemine ja nende edasiandmine järeltulevatele põlvedele.
Me oleme saavutanud kyll mõningast edu pyhapaikade olukorra tutvustamisel ja päästetegevuste kavandamisel, kuid piisavat pööret paremuse poole toimunud pole. Riigi huvi ainulaadse kultuuripärandi hoidmiseks on endiselt pea olematu, mis väljendub pyhapaikade arengukava ebaloomulikult väikeses eelarves. Sakraalehitistega võrreldes on hiite päästmiseks eraldatud summa enam kui sada korda väiksem. Seda hoolimata asjaolust, et igal aastal kaotame jäädavalt mitmeid pyhapaiku. Samuti pole pea aasta jooksul suudetud arengukava kinnitada ja töösse rakendada.
Lugemist pyhapaikadest
Suvel ilmus Maavalla Koja, Tartu Ylikooli ja Õpetatud Eesti Seltsi yhisväljaandel artiklikogumik Looduslikud pyhapaigad: Väärtused ja kaitse. Mahukas raamat annab esmakordselt meie ajaloos temaatilise ylevaate pyhapaikadest ning nende uurimise ja kaitsega seotud kysimustest. Yhiste kaante vahele on koondatud pärimuslikud, arheoloogilised, looduskaitselised, õiguslikud ja halduslikud käsitlused pyhapaikadest. Raamat tutvustab ka häid hiietavasid ja olulisemaid punkte valminud riiklikust arengukavast.
Pyhapaikade raamatu said endale kõik koolid, omavalitsused, keskkonnaasutused ja suuremad raamatukogud. Raamtu .pdf faili saab alla laadida Maavalla koja kodulehekyljelt: maavald.ee.
Loodetavasti annab see raamat meie rahvale tagasi väikese, kuid väga olulise osa põliskultuurist ja väärikusest.
Kunda Hiiemägi
Porikuus jõudis lõpuni kõiki hiie- ja laiemalt pärimuskultuuri sõpru ärevil hoidnud kohtulugu Kunda Hiiemäe saatuse kysimuses. Selle lahendil on väga suur tähtsus meie kõikide looduslike pyhapaikade jaoks. Riigikohtu langetatud otsuses leiti, et Kunda Linnavolikogu kehtestatud detailplaneering, millega kavatseti ehitada ajaloolisele hiiemäele elektrituulikud, parkla ning teede- ja elektrivõrk, ei ole kooskõlas seadustega. Linnavolikogu otsuses ei olnud arusaadavalt põhjendatud, miks on tuulepargi rajamine põlisrahva pyhapaika olulisem kui pyhapaiga säilitamine ja põlisrahva usuvabaduse tagamine ning miks ei võiks tuulikuid ehitada mujale.
Kahtlemata kuuluvad kõik iidsed pyhapaigad kogu põlisele rahvale. Kunda Hiiemägi on aga yks vähestest hiitest, mida on võimalik kylastada ööpäevaringselt – selle tagab kultuurimälestise staatus ja asumine omavalitsuse maal. Kunda hiiemäel asuvad iidsed kivikalmed ja selle paiga kohta on talletatud rohkesti rahvapärimust.
Kunda hiiemäe juhtum on vaid yks näide sarnaste seas.
Palukyla Hiiemägi
Porikuus tyhistas Tallinna Ringkonnakohus osaliselt Kehtna valla detailplaneeringu, millega kavandatakse Palukyla Hiiemäele ja selle kõrvale suurt puhke- ja spordikeskust. Otsusega polnud rahul ei Kehtna Vallavolikogu ega kohalikest elanikest hiiemäe kaitsjad. Mõlemad esitasid kassatsioonikaebuse Riigikohtule.
Nagu Kunda hiiemäe puhul nii siingi sai tyli alguse sellest, et Muinsuskaitseamet kooskõlastas arendajate plaanid ja jättis tähelepanuta oma peamise ylesande – kaitsta kogu rahva kultuuripärandit.
Nii mõnedki asjatud vastasseisud oleksid jäänud olemata ja mitmed iidsed pyhapaigad kahjustamata, kui riik ja selle volitatud asutused oleksid olnud huvitatud pyhade paikade säilimisest. Praegune muinsuskaitsesadus lubaks hea tahtmise korral hoida looduslikke pyhapaiku väärikalt ja esivanemate vaimus. Kahjuks pole seda head tahet seni alati jätkunud ei poliitikutel ega ametnikel.
Suvel Kanadas Kotkajärve Metsaylikoolis peetud ettekandes rõhutas keskkonnaõiguse doktor Kadri Sirg, et meie keskkonnaseadustel pole vigagi. Seaduste rakendamine sõltub aga otseselt kodanikuyhiskonna tugevusest. Teisisõnu, meie kultuuripärandit ja loodust ryystatakse just nii palju, kui me ise lubame.
Hiite kaitseks
Eelmise aasta lõpus korraldas Maavalla koda koos ansambliga Metsatöll kontsertsarja “Kodhiite kaitsel”. Kontserditel jagati teavet pyhapaikadest ning koguti allkirju pyhapaikade kaitseks mõeldud pöördumisele. Hiljem jätkati allkirjade kogumist Maavalla Koja võrgulehel. Tänaseks on pöördumisega yhinenud ligi viis tuhat inimest, nende seas palju kultuuritegelasi, teadlasi ja teiste elualade inimesi.
Pöördumises kutsutakse riigivõimu yles tegema kiiremas korras kõik vajalikud uuringud, seadusemuudatused ja otsused, mis tagavad pyhapaikade säilimise ja nende seisundi paranemise. Peatada tuleb kõik planeeringud, mis näevad ette pyhapaika ehitamise või ohustavad selle puutumatust ja rahu kuidagi teisiti. Samuti soovitakse, et Eesti seadustes ja riigi poliitikas tuleb võrdsustada põlisrahva looduslikud pyhapaigad mujalt tulnud uskude pyhakodadega.
Allkirjade kogumine jätkub. Hiite sõbrad saavad pöördumisega yhineda Maavalla koja kodulehel.
Lambad ja soed
Ole aga lammas, kyll hundid selga tulevad, ytleb vanasõna. Rahva tagasihoidlikuse või teadmatuse tõttu on viimastel aastatel järjekindlalt vähendatud inimese yht põhilist vabadust – õigust oma maailmavaatele ja uskumustele. Riik on järjekindlalt laiendanud riigiusu ja riikliku misjoni ulatust. Kristlikud vaimulikud ehk kaplanid on palgatud sõjaväkke ja vanglatesse ning sõdureid sunnitakse osalema palvustel. Arendamisel on kristlike politseivaimulike teenistus. Viimastel päevadel on mitmelt poolt tulnud sõnumeid, et koolijuhid sunnivad kooliperet osalema kristlikel jumalateenistustel.
Kahjuks ei hooma kõik avalikus teenistuses olevad mehed ja naised, et usk on iga inimese isiklik asi. Seal kus kellegi usk tungib avalikule pinnale, olgu koolis või riigiasutuses, piiratakse paratamatult kellegi teise usuvabadust. Seetõttu peaks iga oma riigist ja põhiseadusest lugu pidav inimene tegema kõik enesest sõltuva, et meile kõigile kuuluvast avalik-õiguslikust ruumist kaoksid palvused ja jumalateenistused ning kaotataks ära riiklikud misjoniametid. See on meie ainuke riik.
Maavalla kalender
Ei ole põlisrahvast ilma pyhapaikadeta ega oma pyhade päevadeta. Tänavu andis koda juba 30. korda välja Mavalla kalendri, kuhu on rahvakalendrist valitud just need pyhad, mis oma tähenduselt ja kommetelt on põlised ja loodusrahvale omased. Nii leiab sealt jõulud, munapyha, suvisted, karusepäeva jpt maarahva pyhi. Samuti on sirvikalendris kuude nimed omad ja põlised, aasta algusest lugedes: sydakuu, radokuu, urbekuu, mahlakuu, lehekuu jne.
Oma pyhad, kuunimed, teretus- ja hyvastijätusõnad, uskumused ja tavad ei tundu võibolla yksiti alati kuigi olulised ja vajalikud, kuid väikesest algab suur. Kõik need pärimusekillud, mida me igapäevaelus võime alal hoida, aitavad hoida meie rahvast ja maad.
Möödunud aastasajad on rusunud ja laastanud meie rahvast. Paljugi oma, põlist ja väärtuslikku on unustatud või mattunud võõrapäraste kommete alla. Uue päikeseaasta hakul on hea aeg koos päikesega raputada eneselt kustumine ja kadu ning tõsta taas au sisse see vaimne ja asine pärand, mis muudab meid sellel maal põliseks rahvaks.
Häid jõule!
Ahto Kaasik
Maavalla koja vanem