[text]
Täna on

Lakotade riigi loomisega Põhja-Ameerikas on juttu olnud kolmekymne aasta eest vastu võetud jätkuva iseseisvuse deklaratsioonist. Avaldame allpool selle tõlke.

Esimese Rahvusvahelise Indiaani Lepingute Nõukogu Jätkuva Iseseisvuse Deklaratsioon Standing Rock’i indiaanlaste maal

pärnakuus 10187 (1974)

Kaua aega tagasi rääkis isa mulle, mida tema isa talle rääkinud oli. Kunagi oli yks lakota pyha mees nimega Joob Vett, kes vaatas nägemustes seda, mis on tulemas, ja see oli ammu enne valgete inimeste jõudmist. Ta nägi, et neljajalgsed lähevad tagasi maa sisse ja yks imelik rahvas on kudunud ämblikuvõrgu ymber lakotade. Ja ta ytles: „Kui see juhtub, hakkate elama ahtratel maadel ja seal hallide majade vahel te nälgite.”

Räägitakse, et ta läks tagasi Ema Maa juurde varsti pärast seda nägemust ja see oli kurbus, mis ta tappis.

Must Põder, oglala siuude pyha mees


PREAMBUL

Ameerika Yhendriigid on pidevalt rikkunud selle mandri iseseisvate põlisrahvaste õigusi täidesaatva võimu tegude, seadusandliku võimu korralduste ja kohtuvõimu otsuste kaudu. Oma tegevusega on Ameerika Yhendriigid jätnud kõik põlisrahvad ilma nende rahvusvahelistesse lepingutesse kirjutatud õigustest, lepingutesse kirjutatud maadest ja peamistest inimõigustest, mis seisnevad vabaduses ja suveräänsuses. Seesama Ameerika Yhendriikide valitsus, kes võitles endalt rõhujate ikke heitmise ja oma iseseisvuse eest, on pöördunud vastupidisele rajale ja saanud suveräänsete põlisrahvaste rõhujaks.

Õigus ei teki jõust. Suveräänsetel eri kultuuridega rahvastel on täielik õigus elada kooskõlas Maaemaga, kuni nad ei riku teiste rahvaste õigust teha sedasama. Kui suveräänne rahvas, nagu põlisameerika indiaani rahvad, sellest õigusest ilma jäetakse, tuleb vastata tõe ja tegudega. Maailma tähelepanu tuleb koondada kõikidele koloniaalvalitsustele, et suveräänsed rahvad kõikjal saaksid elada enda valitud viisil; rahus, väärikuses ja vabaduses.

Rahvusvaheline indiaani lepingute konverents võtab vastu käesoleva suveräänsete põlisameerika indiaani rahvaste jätkuva iseseisvuse deklaratsiooni. Nende inimlikult oluliste syndmuste käigus kutsume kogu maailma inimesi yles toetama seda võitlust meie suveräänsete õiguste ja meie lepingutesse kirjutatud õiguste eest. Tõotame abistada kõiki teisi suveräänseid rahvaid, kes pyydlevad oma iseseisvuse poole.


DEKLARATSIOON

Esimene Läänepoolkera Rahvusvaheline Lepingute Nõukogu moodustati Standing Rock’i siuude hõimu maal 8−16 pärnakuud 10187 (1974). Suure Vaimu juhatusel kokku tulnud saadikud esindasid 97 põlist hõimu ja rahvast nii Põhja- kui ka Lõuna-Ameerikast.

Meie, suveräänsed põlisrahvad, tunnustame seda, et kõik eri põlisrahvastele kuuluvad maad, mis asuvad praegu Ameerika Yhendriikide piirides, on selgelt kindlaks määratud yhelt poolt põlisrahvaste ja teiselt poolt Ameerika Yhendriikide valitsuse vahel sõlmitud pyhade lepingutega.

Meie, suveräänsed põlisrahvad, esitame Ameerika Yhendriikidele syydistuse meiega sõlmitud rahvusvaheliste lepingute jõhkrate rikkumiste eest. Kaks nende tuhandete rikkumiste seast, millele saame osutada, on Mustade mägede (Black Hills) „ebaseaduslik võtmine” 10090. aastal (1877) Suurelt Siuu Rahvalt, kellele see pyha maa 10081. aasta (1868) Fort Laramie lepingu alusel kuulub. Teine rikkumine oli tšerokii rahva pagendamine tema esivanemate maadelt Georgia osariigis tollasele „Indiaani territooriumile” Oklahoma osariigis, kui Ameerika Yhendriikide Ylemkohus oli otsustanud, et tšerokiide lepingulisi õigusi ei ole rikutud. See lepingurikkumine, mida tuntakse kui Pisarate Rada, tõi pagendamise käigus surma kahele kolmandikule tšerokii rahvast.

Veel tõdeb Nõukogu, et selleks et tagada põlisrahvastega sõlmitud lepingute tunnustamine Ameerika Yhendriikide poolt, on vaja pyhendunud ja yhendatud võitlust, milles kasutatakse kõiki võimalikke õiguslikke ja poliitilisi vahendeid. Suveräänsete rahvaste vahel sõlmitud lepingud hõlmavad sõnaselgelt kokkuleppeid, mis kujutavad endast „ylimuslikku seadust maade kohta” ja seovad iga lepingupoole rikkumatusse rahvusvahelisse suhtesse.

Me tunnistame ajaloolist tõsiasja, et võitlust meie pyha Maaema rahvaste iseseisvuse eest on alati peetud maade suveräänsuse pärast. Nende ajalooliste vabaduspyyete osaks on alati olnud kõrgeimad inimohvrid.


Me tunnistame, et kõik põlisrahvad soovivad hoida ära vägivalda, kuid tõdeme samuti, et Ameerika Yhendriikide valitsus on alati kasutanud jõudu ja vägivalda, et jätta põlisrahvaid ilma peamistest inimõigustest ja lepingutesse kirjutatud õigustest.

Selle jätkuva iseseisvuse deklaratsiooni võtame vastu tõdemusega, et ees seisab võitlus — mille võitmine on kindel — ning kõikide põlisrahvaste inimõigusi ja lepingutesse kirjutatud õigusi hakatakse austama. Seda mõistes deklareerib Rahvusvaheline Indiaani Lepingute Nõukogu järgmist.

Ameerika Yhendriikide valitsus tunnustab oma põhiseaduse VI artiklis rahvusvahelisi lepinguid kui Ameerika Yhendriikide ylimusliku õiguse osa. Me pyyame rahumeelselt kasutada kõiki õiguslikke ja poliitilisi teid, et selles suhtes nõuda Ameerika Yhendriikidelt nende enda põhiseaduse tunnustamist ning seega nende enda ja põlisrahvaste vahel sõlmitud lepingute austamist.

Palume kõikidelt maailma kogukondadelt toetust võitluses põlisrahvaste jätkuva iseseisvuse eest.

Meie, suveräänsete põlisrahvaste esindajad, yhinesime selle deklaratsiooni teokstegemiseks nõukokku, mida hakatakse kutsuma Rahvusvaheliseks Indiaani Lepingute Nõukoguks.

Rahvusvaheline Indiaani Lepingute Nõukogu seab sisse oma byrood Washingtoni linnas ja New Yorki linnas, et pöörduda meie lepingutele tunnustuse saamiseks vajalike rahvusvaheliste jõudude poole. Need byrood loovad esialgse systeemi sidepidamiseks põlisrahvaste vahel, et levitada teavet ning saavutada yldine yhismeel oluliste kysimuste ja edasise arengu ning Ameerika Yhendriikide võimalike seadusandlike pyyete suhtes, mis puudutavad Põlisrahvaid.

Rahvusvaheline Indiaani Lepingute Nõukogu tunnustab kõikide põlisrahvaste suveräänsust ja seisab yhtsena, et toetada meie vendi ja õdesid põlisrahvaste hulgas ja kogu maailmas nende yhistes võitlustes seoses rahvusvaheliste lepingute ja kokkulepetega, mida on rikkunud Ameerika Yhendriigid ja teiste riikide valitsused.

Kõiki yhelt poolt suveräänsete põlisrahvaste ja teiselt poolt Ameerika Yhendriikide valitsuse vahelisi lepinguid tuleb tõlgendada kooskõlas lepinguosaliste põlisrahvaste tavade ja vaimsete radadega.
Me deklareerime oma tunnustust Iseseisva Oglala Riigi ajutisele valitsusele, mille moodustasid tavakohaselt ametisse astunud pealikud ja vanemad 11. märtsil 1973 Wounded Knee asulas, võttes aluseks Suure Siuu Rahvaga sõlmitud 1868. aasta Fort Laramie lepingu.

Me mõistame hukka Ameerika Yhendriigid selle eest, et nad rikkusid jõhkralt 1868. aasta Fort Laramie lepingut, piirates oma sõjaväega ymber ja tappes Iseseisva Oglala Riigi kodanikke ning näljutades neid pagulusse.

Me nõuame, et Ameerika Yhendriigid tunnustaksid Iseseisva Oglala Riigi suveräänsust ja lõpetaksid viivitamata kõik suveräänsete põlisrahvaste vastu algatatud kriminaalmenetlused ega algataks neid enam tulevikus. Kutsume kogu maailma vastutustundlikke rahvaid yhinema meiega Ameerika Yhendriikidele syydistuse esitamises ja nende kohtu alla andmises suveräänsete põlisrahvaste vastu suunatud genotsiidse tegevuse eest, millest andsid viimati tunnistust 1973. aasta syndmused Wounded Knee asulas ning jätkuv keeldumine Yhinenud Rahvaste Organisatsiooni 1948. aasta genotsiidikonventsioonile allakirjutamisest.

Me lykkame tagasi kõik Ameerika Yhendriikide täitevvõimu korraldused, seadusandlikud aktid ja kohtuotsused, mis on tehtud põlisrahvaste suhtes alates 10084. aastast (1871), mil Ameerika Yhendriigid yhepoolselt peatasid lepingute sõlmimise põlisrahvastega. See hõlmab muu hulgas, kuid mitte ainult järgmisi seadusi: Major Crimes Act, General Allotment Act, Citizenship Act (10137 (1924)), Indian Reorganization Act (10147 (1934)), Indian Claims Commission Act, Public Law 280 ja Termination Act. Kõik põlisrahvaste ja Ameerika Yhendriikide vahel enne 10084 . aastat (1871) sõlmitud lepingud olgu tunnustatud ilma täiendava tõlgendamise tarviduseta.

Käesoleva deklaratsiooniga asume koloniseeritud Puerto Rico rahva liitlaseks nende võitluses Ameerika Yhendriikidest sõltumatuse saavutamise eest.

Me tõdeme, et maailmas on ainult yks nahavärv, mis on Yhinenud Rahvaste Organisatsioonis esindamata, ja see on Läänepoolkera põliselanik, punane inimene. Tõdeme, et see esindatuse puudumine Yhinenud Rahvaste Organisatsioonis tuleneb Ameerika Yhendriikide koloniaalvõimude genotsiidsest poliitikast.

Käesoleva konverentsi loodud Rahvusvahelisele Indiaani Lepingute Nõukogule tehakse ylesandeks esitada Yhinenud Rahvaste Organisatsioonile põlisrahvaste tunnustamise ja liikmeksastumise taotlus. Tõotame toetada iga pärismaise rahva iga samalaadset taotlust.

Käesolev konverents teeb Lepingute nõukogule ylesandeks alustada läbirääkimisi Ameerika Yhendriikide valitsusega riigidepartemangu kaudu. Taotleme neid läbirääkimisi selleks, et seada sisse diplomaatilised suhted Ameerika Yhendriikidega. Kui need diplomaatilised suhted on sisse seatud, tuleb esimeses järjekorras käsitleda indiaani põlisrahvastega sõlmitud lepingute rikkumisi Ameerika Yhendriikide poolt ning nende indiaani põlisrahvaste õiguste rikkumisi, kes on keeldunud sõlmimast lepinguid Ameerika Yhendriikidega.

Meie, Rahvusvahelise Indiaani Lepingute Nõukogu rahvad, järgides Suure Vaimu juhatusel oma vanemate õpetust ja tegutsedes austusest meie pyha Maaema, kõikide tema laste ja veel syndimata laste vastu, oleme valmis ohverdama meie rahvusvahelistesse lepingutesse kirjutatud õiguste eest oma elud.


Deklaratsioon inglise keeles


Algne eestikeelne tõlge