Mulgi kultuuri instituudil oli läinud aasta yks tegusamaid, mulklusest kui elustiilist tehakse aina rohkem juttu ning selle kandi rahvarõivaidki võib järjest rohkem märgata, kirjutas Sakalas Margus Haav.
Mulgi keelt, väärtusi ja elukeskkonda uuriv ning arendav asutus on enda kanda võtnud suure kohustuse: elustada ajaloo hammasrataste vahele jäänud piirkonda, millel on Eesti kultuuris tähtis osa.
Instituudi juhatuse esimees Kristel Habakukk, kas ma eksin väga, kui väidan, et läinud aasta oli instituudile senistest toimekam?
Aasta on tõepoolest tegus olnud, aga see on paljuski eelmiste aastate tulemus.
Kõige suurem ja mõjuvam tegu oli ikkagi Mulgimaa piiride tähistamine. Inimesed näevad, et siit algab Mulgimaa. Viidad on ka õigetes kohtades — need said paika vanade kihelkonnapiiride järgi.
Piiritulbad on kõigile näha ja käega katsuda, kuid tegelete ka selliste asjadega, mille viljad valmivad alles aastate pärast. Võtame kas või mulgi sõnastiku koostamise või kylastuskeskuse loomise.
Mulgi-eesti sõnastiku koostamine on ysna algusjärgus ning lõplik variant annab end veel paar aastat oodata, aga me oleme sellega jõudsalt alustanud. Loendis on juba kolm tuhat sõna. Kokku tuleb viis tuhat sõna ning siis algab tõsine töö nende lahtikirjutamise ja käänetesse panemisega.
Mis puutub kylastuskeskusesse, siis see on suur projekt. Praegu otsime sellele kohta ja hooneid. Pakkumisi on tulnud siit ja sealt, mõni talukohana, mõni häärberina, mida võiks kasutada. Isegi Eesti vabaõhumuuseum on pakkumise teinud.
Kas see maja on siis olemas?
On, aga asub Penujas ning see koht ei sobi. Häärber kuulub vallasvarana vabaõhumuuseumile. Aga see on ainult yks võimalus, meile on pakutud nelja-viit kohta. Väga head paika pole me leidnud. Töö käib, me otsime veel. Selliste otsustega ei saa kiirustada.
Kipub olema nii, et kus on tegijaid, seal on ka laitjaid. Mõnele näib pinnuks silmas olevat mulgi-eesti sõnastiku koostamine.
Mõni on selle eesmärgist valesti aru saanud. Tegu pole sõnastikuga, mille järgi sunnitakse koolis lapsi mulgi keelt õppima. See pole sõnastik, mis pretendeeriks täielikule mulgi keele kirjapanemisele, vaid mulgi-eesti praktiline sõnaraamat, mis tähendab kõige rohkem kasutatavate sõnade tõlgendamist.
Mulgi murdes tekste pole seni eraldi kirja pandud ja trykis on neid ilmunud ainult teiste murrete vahel.
Mida siis ette heidetakse? Kas tõesti kardetakse, et väikseid lapsi sunnitakse koolis Mulgi murret õppima?
Murdekeelt on raske õppima sundida, sest eesti keel on ikkagi primaarne. Kui mulgi keel yldse tunniplaani tuleb, siis koos kultuurilooga.
Kummaline on kuulda või lugeda negatiivseid väljaytlemisi eestlaste juurte kohta. Me ju ei ole iseenesest tekkinud, vaid oleme siin tänu kellelegi või millelegi ja sellel kõigel on oma ajalugu.
Kuivõrd mulgid oma tegevuses tuge tunnevad? President Toomas Hendrik Ilves on ysna agaralt teie yritustel käinud.
President toetab meid tõesti. Ta on kogu aeg olemas ning ka tema meeskond on meie suhtes positiivselt meelestatud. Sealt saab alati tuge ja nõu.
Kultuuriministeeriumi rahvakultuurinõunik Heino Pedanik on meile samuti nõu ja jõuga abiks. Ta ei ole kyll mulk, ent on mõtetes meiega.
Kuidas on metseenidega? Kas mõni ettevõtja pole tahtnud õlga alla panna? Keegi ju võiks olla!
(Naerab.) Sellist veel tekkinud pole. Aga meil on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni toetus riigikogus. Helir-Valdor Seeder aitab meie tegevusele endiselt kaasa.
Nii et mulke yksi jäetud pole?
Kindlasti mitte. Ja ega me lasegi end enam yksi jätta! Mulgid hakkavad jõudma igale poole.
Ka instituudil on plaanis kolida.
Tõepoolest, kolisime Karksist iidsesse Mulgimaa pealinna Abja-Paluojale. Sealne vallavalitsus andis meile ruumi, kus saame edasi toimetada. Mul on sealtsamast Abja kultuurimajast võtta ka yks juhatuse liige Triinu Menning. Temaga on alati meeldiv asju läbi mõelda.
Mida mulgid uuelt aastalt kõige rohkem ootavad?
Vähem kriitikat ja rohkem positiivsust. Mul on hea meel, et ka Valgamaa mulgid löövad hoogsalt kaasa ja paistavad silma õpihimulise hoiakuga.
Sygisesel koolivaheajal oli meil esimene spetsiaalselt Valgamaa lastele mõeldud laager. Sealsed koolid on väga huvitatud mulgi kultuuri õpetamisest ja levitamisest.
Oleme välja rabelnud myydist, et Mulgimaa on ainult Viljandimaa.
Märtsi algul tuleb Tarvastus viies Mulgi konverents. Selle läbiv teema on mulgi keele ja kultuuri levitamise ning õpetamise võimalused — see, kuidas saaksime end paremini kuuldavaks ja nähtavaks teha.
Halliste vallavanem Andres Rõigas ytles välja hea mõtte: mulgid on oma asja ajamisega ehk kyll kymmekond aastat hiljaks jäänud, aga seda suurem on nyyd tahe.
Hiljaks ei jää kunagi see, kes midagi alustab või teeb. Hiljaks jäävad need, kes kunagi midagi ei tee.
Mulgi kultuuri instituut
Juunis 1996 asutatud instituut on vabatahtlik Mulgimaa valdade ja linnade yhendus.
• Mulgimaa hõlmab Abja, Halliste, Helme, Hummuli, Karksi, Paistu, Põdrala, Tarvastu valda ning Mõisakyla ja Tõrva linna.
• Instituudi eesmärgid on Mulgimaale iseloomuliku murdekeele ja kultuuri uurimine, säilitamine ja arendamine.
Allikas: Mulgi kultuuri instituut