[text]
Täna on

t_Leisi_VARK.gifKõike ehtsat ja oma kätega tehtut jääb aina vähemaks ning oskused, mis olid kunagi eluliselt olulised, on tehnikaimede tõttu meelest pyhitud. Leisi vallas tegutsevad väga harukordsed inimesed, kes on leidnud aega tegeleda neile meelepäraste asjadega ning ei ole unustanud meie rahvakultuuri, austades ja hinnates seda kõrgelt ning andes oma teadmisi edasi ka järgmistele põlvkondadele, kirjutas Oma Saares Annika Väälma.

Kliki ja vaata pilti suuremaltLeisi VäRKS ehk Leisi valla rahvakultuuri- ja arenguselts syndis 2001. aastal. Nimi VäRKS on kokku pandud selliselt, et suured tähed saadi Valla Rahva Kultuuri Seltsi esitähtedest, mida omavahel yhendab ä-täht.

Leisi VäRKS ja VäRKSsepad

Saaremaal on Leisi vald ainus koht, kus tehakse rahvapille, ja siit on see idee levinud kogu Eestisse. “Enne seda tehti kyll natuke Tallinnas ja Raplas, kuid väga vaikselt ning kõik oli lapsekingades,” ytles Mart Aardam.

Irja rääkis, et idee luua selts tekkis juba 1999. aastal, kui toimus muinasjutulaager, kus mängiti kannelt. Selts sai loodud selleks, et pakkuda rahvamuusikat, pillitegemist ning õpetada seda kultuuri järeltulevatele põlvedele. Hetkel on seltsi aktiivsed liikmed lisaks eelpool nimetatutele veel abielupaar Tiina ja Jaak Oks ning Elo Liiv.

Oma kätega tehtud pill

Leisi rahvakultuuri selts on alates 2000. aastast õpetanud pillimeisterdamist nii suvises põhilaagris kui ka talvel oma valla rahvale mõeldud laagrites. Seni on valminud roopill, väikekannel, torupill, vile- ja parmupill, hiiurootsi kannel, trumm, moldpill ning selle aasta suvelaagris karjapasun. 2008. aasta suvelaagris tahetakse meisterdada põispilli.

“Ma pean hakkama juba lihakombinaadi poole vaatama, et seapõisi mõõtma minna,” ytles Mart, lisades, et “need puhutakse täis ja päris kõik pöied ei sobi ka”. Inimeste huvi laagrite vastu on suur ning laagrisse pääseda polegi nii lihtne.

Kas ja kuidas edasi?

Seni kui leidub häid õpetajaid, on ka huvilisi. Hetkel õpib Leisis kandleringis 40 õpilast, kellele enamasti on pillid valmistanud nende vanemad. “Noori tuleb peibutada – kui nad juba korra on seda näha saanud, siis paljud avastavad endi jaoks uue maailma, aga see esimene samm on alati raske ja jääb tihtipeale ka tegemata,” ytles Mart. Murepunktiks on seegi, et Leisi valla rahvakultuuri- ja arenguseltsil ei ole oma maja ning isegi mitte kodulehte internetis, kust tutvustavat materjali leida.


Oma Saar