Põhja-Venemaal elavad venelased põlvnevad tegelikult keelt vahetanud soomeugri rahvastest ning nende genoomis elab edasi soomeugrilastele iseloomulik Y-kromosoomi variant, selgub Eesti ja Vene teadlaste yhisuuringust, kirjutas Postimehes Alo Lõhmus.
Kas Venemaa president Vladimir Putin on tegelikult soomeugrilane? Kui Putin annaks Tartu geeniuurijatele vereproovi, siis võiks tema tyypilist põhja-vene perekonnanime arvestades suure tõenäosusega oodata soomeugri päritolu reetva Y-kromosoomi variandi avastamist Putini genoomist.
Selle variandi (nn haplogrupp N3) leidumise Põhja-Venemaa venelaste geenides tuvastasid Eesti ja Vene teadlaste kollektiiv.
Põlvkonnast põlvkonda
Idanaabri poolelt kuulusid sinna Vene meditsiiniteaduste akadeemia, Vavilovi yldgeneetika instituudi ja mitmete teiste uurimisasutuste teadlased. Eesti poolt aga Siiri Rootsi, Oleg Balanovski ja Richard Villems Tartu Ülikoolist ja Eesti Biokeskusest ning Toomas Kivisild, kes lisaks Tartule kuulub Cambridge’i ylikooli hingekirja.
Haplogrupp tähendab sellist geenide blokki, mis pärandub põlvkonnast põlvkonda tervikuna, ilma et seda seksi käigus ymber kombineeritaks.
Niisuguseid geeniblokke leidub näiteks mitokondriaalses DNAs, mis pärandub emaliini pidi emalt tytrele, ja ka Y-kromosoomis, mis liigub isaliinis isalt pojale. Haplogrupis tekib muutusi vaid juhuslike mutatsioonide tõttu.
Just niisuguste mutatsioonide toimel ongi aga välja kujunenud Y-kromosoomi erinevad haplogrupid, mis annavad tunnistust oma kandjate sugulusest ja põlvnemisest. Näiteks Lääne-Euroopa mehed kannavad valdavalt haplogruppi R1b, idaeurooplased aga R1a.
Ajakirja The American Journal of Human Genetics jaanuarinumbris ilmunud töö «Venelaste isaliini päritolu kaks allikat Euraasia kontekstis» kirjutamiseks tehtud uuringu käigus korjati 1228 Y-kromosoomi näidet vene meestelt, kes elavad nn ajaloolisel Venemaal ehk piirides, mis eksisteerisid enne Ivan Julma vallutusretki 16. sajandil. Veel tänapäevalgi elab sel maa-alal enamik 100-miljonilisest vene rahvast.
Proove võeti vaid sellistelt geenidoonoritelt, kelle kõik neli vanavanemat olid syndinud samal alal kui doonor isegi ja rääkisid vene keelt emakeelena. Geene korjati yhtlaselt uuringuala kõigist 14 regioonist.
Proove analyysides selgus, et iga teine vene Y-kromosoom kuulub haplogruppi R1a. See on omane kõigile balti ja slaavi rahvastele, kuid seda kahe erandiga: seda ei esine lõunaslaavlastel ja põhjavenelastel.
Viimastel leidub rohkelt hoopis soomeugrilastele iseloomulikku haplogruppi N3. Päris Põhja-Venemaal kannab seda enam kui 35 protsenti vene meestest (soomlastel keskmiselt 40 protsenti), kuid mida lõuna poole, seda harvemaks muutub haplogrupi esinemissagedus.
Puhas keelevahetus
Teadlased kirjutavad oma artiklis, et soomeugri haplogrupi nii silmatorkav esinemine Põhja-Venemaa venelaste geenides viitab mitte lihtsalt geenitriivile ega isegi mitte rahvaste segunemisele, vaid tervete rahvaste keelevahetusele. Põhja-Venemaal kunagi elanud soomeugri rahvad on võtnud yle vene keele ja muutunud venelasteks.
«Teades ka emaliini andmeid, siis vastus on väga lihtne: suurem osa sellest on puhas keelevahetus, võib-olla seoses ristiusu tulekuga,» nentis Villems. Tema sõnul on sarnaseid keelevahetusi aset leidnud ka ajaloolise aja vältel.
Villems ise peab töö kõige olulisemaks saavutuseks aga seda, et erinevate haplogruppide vahelised piirid ei ole sugugi vaid geograafia määrata.
yle poole Euroopa mandrist hõlmav slaavlaste keelegrupp on haplogrupi poolest valdavalt homogeenne, hoolimata neid rahvaid eraldavatest geograafilistest takistustest. Teisalt aga erinevad põhjavenelased oma geenide poolest lõuna- ja keskvenelastest, ehkki geograafilist põhjust selleks pole.