Soome-ugri jälje avastamine venelaste genoomis pole paljudele uudiseks. Kysimus on võib-olla selles, kas seda sisimas soovitakse tunnistada või mitte. Nii mõnigi eestlane võtab selle peale sydamest kinni, rääkimata venelastest, kellele võib väidetav sugulus tšuudidega olla ylimalt solvav, kirjutas Delfis Jaak Prozes.
Tšuude (loe: soomeugrilasi) on ju vene kirjanduses ja teaduses tihtipeale kujutatud pehmelt öeldes veidrikena. Teisest kyljest on ka teada, et keelelist assimileerudes hakkab inimene tihtipele põlglikult suhtuma oma rahvusesse.
Tegelikult on soome-ugri rahvad Venemaa kesk- ja põhjaosas elanud aastatuhandeid. Kroonikatest on teada, et neil aladel elasid merjalased, mešeralased, muromlased jt. soome-ugri rahvad, kelle nimesid pole säilinud. Neist rahvastest on jäänud nyydseks arvukad hydronyymid ja kohanimed.
Yheks selliseks on Moskva, mis peaaegu kõigis idapoolsetes soome-ugri rahvaste keeltes midagi tähendab. Võib arvata, et enne Vana-Vene riigi kujunemist ja tema eksisteerimise ajal oli soome-ugri rahvastel suur osakaal, ilmselt Novgorodis nad domineerisidki. Olid ju soome-ugrilased ka põhilised varjaagide maalekutsujad, kes rajasid algul mitu riigikest. Hiljem aga mindi teadagi omavahel tylli, Novgorodi vyrst Oleg vallutas Kiievi. Kiievist sai uue riigi keskus, suurenes slaavlaste mõjukus, võeti vastu ristiusk. Vene keele mõju pääses esile, varjaagid venestusid ja venestuma hakkasid ka soome-ugrilased.
Kroonikates on päris palju kirjutatud Novgorodi vyrstide sõjakäikudest komide ja karjalaste vastu, Vladimiri vyrstide sõjakäikudest mordvalaste vastu jne. Ka näitavad arheoloogilised kaevamised, et slaavlased asusid vallutatud kindlustesse, kus enne elasid soome-ugri rahvad. Samuti on selgeid märke slaavlaste kolonisatsioonist, mille tulemusena soomeugrilased suruti metsadesse ja soodesse.
Genoomiteooria võib tekitada kysimusi arheoloogide töös ja kroonikate usaldatavuses. Putinil ilmselt ongi tõesti soome-ugri juured — ilmselt on ta vepsa rahvusest. Sellest aga teab kui suuri järeldusi teha ei saa, ka Leninil ja Molotovil olid mordva juured. Soome-ugri päritolu ei pruugi ka tähendada suuremat hoolt oma rahvuskaaslaste suhtes. Markantse näitena meenutaksin siin Mordva Vabariigi parlamendiliikmetest mordvalasi (ersad ja mokšad), kes ei soovinud, et nende keeled saaks riigikeelteks. Sellekohast eelnõu kaitsesid hoopis venelased.
Siiski on Venemaa riigivõim on Putini juhtimise ajal hakanud soomeugrilastesse paremini suhtuma. Kas on sellel pistmist Putini päritolu, rahvuslike arusaamade muutumise või rahvusvahelise survega, seda ei tea.