Venemaa teaduste akadeemia keeleteaduse instituudi juhataja Viktor Vinogradov pöördus Venemaa majandusarengu ja kaubanduse ministeeriumi ning Leningradi oblastivalitsuse poole palvega kaitsta eestlaste lähimat sugulasrahvast vadjalasi hävingu eest, vahendas Fenno-Ugria.
Venemaa on rajamas vadjalaste asualale Lauga jõe suudmesse suurt transiidisadamat ja selle kõrvale keskmise suurusega linna, millele jäävad ette kolm vadja kyla: Liivtšylä (v. Peski), Luutsa (Luuditsa, v. Lužitsõ) ja Jõgõperä (Krakolje), – kus elab tänini umbes 30 vadjalast.
Ust-Luga sadama ehitusplaan näeb ette Jõgõperä kyla täielikku lammutamist, selle asemele on kavas rajada miljoni ruutmeetri ulatuses elamispinda sadama töötajatele, mis on mõeldud umbes 70 tuhande inimese majutamiseks. Luutsa (Luuditsa) kyla jääb aga sadama majandustsooni.
Professor Vinogradov tegi oma pöördumises Venemaa majandusarengu ja kaubanduse ministrile ettepaneku luua nende kylade ymber kaitseala ja kinnitas omalt poolt, et Venemaa teaduste akadeemia on valmis selleks igakylgset abi osutama.
Vinogradov meenutas, et Venemaa põliste väikerahvaste hulka kuuluvad vadjalased on Leningradi oblasti vanimad elanikud ja vadja keel on arvatud Venemaa keelte punasesse raamatusse. “Vadja keele rääkijate ymberasustamine nende traditsioonilistest elupaikadest toob endaga vältimatult kaasa keele surma,” möönis keeleteadlane.
Leningradi oblastivalitsusele saadetud kirjas selgitas professor lisaks, et II Maailmasõja aegsete ymberasustamiste ning stalinliku poliitika tagajärjel vähenes vadjalaste arv sadu kordi. Kui sõja eel oli vadja keele rääkijaid umbes 700, siis nyydseks on alles jäänud vaid 30 hinge.
Ta viitas ka Venemaa konstitutsiooni 69. paragrahvile, mis garanteerib põliste väikerahvaste õigused vastavalt rahvusvahelisele õigusele ja lepingutele ning möönis, et rahva elukoha hävimisel on nende põhiseaduslikke õigusi võimatu järgida. Ka Venemaa keskkonnakaitse seaduse kohaselt on põlisrahvaste asualad erilise kaitse all.
Jõgõperä ja Luutsa elanikud on viimastel aastatel panustanud rahvusliku kultuuri arendamisse. Jõgõperäs õpitakse koolis vadja keelt ja seal tegutseb laste rahvakunstiryhm “Linnud”, mis on osalenud ka rahvusvahelistel festivalidel. Luutsa kylas tegutseb vadja muuseum (pildil) ja seal korraldatakse igal suvel suur rahvapidu.
Venemaa ehitab Soome lahte sadama eeskätt transiidi möödajuhtimiseks Eestist ja teistest Balti riikidest. 2025. aastaks loodavad sadama rajajad töödelda Ust-Lugas 120 miljonit tonni kaupu. Samaks ajaks on kavas lõpetada ka 70 tuhandelise elanikkonnaga linna ehitamine.