Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ning kultuuriminister Laine Jänes peavad mõistlikuks Eesti Rahva Muuseumi (ERM) ja Eesti Kirjandusmuuseumi yhendamist, kirjutas ETV24s Laura Raus.
Lukas, kelle juhitava haridus- ja teadusministeeriumi haldusalasse kuulub kirjandusmuuseum, ytles ETV24-le, et tegu ei oleks lihtsalt kahe muuseumi yhendamisega, vaid sõjaeelse rahvusmuuseumi taastamisega, seda ka teadusasutusena, millega kaasneks uus avalik-õiguslik staatus ja suurem rahastamine.
Lukase arvates oleks hea, kui muuseumid oleksid yhendatud ERMi uue peahoone avamise ajaks.
Kultuuriministeeriumi, mille haldusalasse kuulub ERM, sõnul tähtaegu yhendamiseks paika pandud ei ole. "Praegusel ajahetkel tehakse tööd ERMi uue hoone projekteerimistööde kallal ja sellele ongi suunatud praegu esmatähelepanu," teatas ministeerium.
ERMi direktrissi (aastast 2005) ning Kirjandusmuuseumi endise direktrissi (aastatel 1995-2005) Krista Aru sõnul tuleks enne otsustamist moodustada tööryhm, kes vastaks analyysile tuginedes kysimusele, millised on yhendamise pluss- ja miinuspooled. "Seda analyysi tehtud pole ja seda ei saa teha ei mina ega Kirjandusmuuseumi direktor," ytles ta.
"Kahe töötava asutuse yhendamine tasub end vaid siis ära, kui on selge, et sellest synnib mingi uus kvaliteet," selgitas Aru, kes veel mullu suvel väljendas toetust yhendamisele.
"Yhendamine lihtsalt seepärast, et kunagi olid Kirjandusmuuseumi arhiivid (arhiivraamatukogu, kultuurilooline arhiiv ja rahvaluule arhiiv) yks osa ERMist pole enam mõistlik. Aega tagasi ei pööra," lausus Aru. "Ma arvan, et ma olin yhendamise poolt eelkõige emotsionaalsetel ajenditel."
Ta meenutas, et 1930. aastatel töötas muuseum yhtse tervikuna, hoolimata arhiivide suhtelisest iseseisvusest.
"See on mulle alati meeldinud: yhistöö yhise eesmärgi nimel, säilitades iseseisvust spetsiifiliste kysimuste puhul. Nyyd oleks seda kõike märksa keerukam saavutada ja läbi viia, näib mulle," ytles Aru.
Tema sõnul on Kirjandusmuuseum juhtiv teadus- ja rakendusasutus, mida ei tohiks lõhkuda. Sama rõhutas mullu septembris Kirjandusmuuseumi direktor (aastast 2005) Janika Kronberg. Pikemalt ei tahtnud ta toona yhendamist kommenteerida, kuna ametlikult pole sellise ettepanekuga välja tuldud.
1909. aastal asutatud Eesti Rahva Muuseum riigistati 1940. aastal ning jagati kaheks - Riiklikuks Etnograafiamuuseumiks ja Riiklikuks Kirjandusmuuseumiks. 1988. aastal sai Riiklik Etnograafiamuuseum nimeks Eesti Rahva Muuseum.