Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumist (VHK) on seni kuuldu põhjal jäänud meeldiv mulje jäänud: arvestatakse õpilaste eripäradega, muusika ja kultuur ees ja taga, kõrgel tasemel poistekoor, rahvapärimuse säilitamine. Omavahel kokku hoidvad õpilased ja oma tööle pyhendunud õpetajad. Hiljuti lisandus värskelt remonditud gymnaasiumihoone, kirjutasid Delfis Raul Jaanson, Kadri Koitsaar.
Ilus ja paljulubav eesriie varjab aga nii mõndagi kahtlase väärtusega fakti, mis peaks sundima eelkõige lapsevanemaid ja seejärel ka maksumaksjaid veidi hoolikamalt järele mõtlema.
Kysitavusi ajendas VHK direktori Kersti Nigeseni sõnavõtt Klassikaraadios 23. jaanuaril. Pärast hommikusel pidulikul aktusel antud harivat ja huvitavat ylevaadet Ladina kvartali ajaloost ja hariduse järjepidevusest kutsus ta preestri endale lähemale ja ytles vastuvaidlemist mittesallival, kuigi leebel toonil, et nyyd palume kristlaste yhtsuse eest.
VHK tutvustuses on kirjas: “Vanalinna Hariduskolleegium on munitsipaalne haridus- ja kultuuriasutus. Selle peamiseks eesmärgiks on integreerida kultuuri ja haridust, kaasaegset maailmakäsitlust syvendatud ajalootunnetusega, yldharidust syvendatud muusika- ja kunstiharidusega ning rahvuskultuurilist haridust syvendatud võõrkeelteõppega traditsioonilise kristliku väärtussysteemi alusel.”
Yhekordse mainimise puhul võiks selle ju sinnapaika jättagi, pidades seda kas või ebaoriginaalseks klišeeks, mis mõne koolijuhi halva maitse või kehvasti varjatud isiklike usuvaadete tõttu ametlikku dokumenti sisse on lipsanud — samamoodi, nagu mõne aja eest jumalat Euroopa Liidu põhiseadusesse lylitada pyyti.
Lähemal vaatlusel selgub aga, et sõnapaar “kristlik väärtussysteem” kordub kooli prioriteetides, vastuvõtutingimustes, kodukorras, õppekavas ja muudes kooli dokumentides sagedamini kui kaine mõistus, arenenud huumorimeel ja Eesti Vabariigi põhiseadus yhtekokku seda lubada võiks. Muu hulgas saame kooli kodulehekyljega tutvudes teada, et õppekavad ei tohi olla vastuolus kristlike tõdede ja väärtustega ning et VHK töötajad ja õpilased ei tohi kristlikke tõdesid ja väärtusi kahtluse alla seada, neid ignoreerida või naeruvääristada.
Lisaks varjamatule maksumaksjate kulul tehtavale usupropagandale võetakse õpilasi kooli vastu usuliste veendumuste alusel, mis tänapäeva arenenud yhiskonnas on täpselt samasugune diskrimineerimine nagu inimese hindamine nahavärvi, juuste pikkuse ning tooni või seksuaalse orientatsiooni põhjal. Me ei ela ju enam keskajal?
Kooli tegevus ja rahastamine on jaotatud kaheks — linnavalitsus tegeleb programmijärgse haridusega, usukuulutusega aga Miikaeli Ühendus. Iseenesest pole midagi halba selles, kui usuorganisatsioon haridust toetab, kuid kui toetamisega kaasneb aktiivne usukuulutamine — seda munitsipaalkoolis! –, on midagi väga viltu.
Maksumaksja rahaga ei peaks finantseerima usupropagandat. Eesti Vabariigis ei ole ju riigikirikut, järelikult ei tohiks riik või omavalitsus toetada teokraatlikku systeemi.