Homme, teisipäeval on vastlapäev. Maakeeles nimetatakse seda päeva kyll hoopis liugupäevaks, pudrupäevaks, seajala-seitsepyhaks või sea uuriluu söömise päevaks. Liugupäev ja sellele järgnev tuhkapäev on kokku kihlakud.

Esivanemate tavade täitmine ja nende tähenduse teadmine loob hea tunde, et oleme osa millestki suurest ja põlisest. Meie läbi kestab ja elab edasi maarahva vana tarkus.

Liugupäeval on järgnevale kevadele ja suvele suur mõju. Sellel päeval tehtavad taiad ja täidetavad kombed mõjutavad eelolevat aega kas heas või halvas suunas.

Täna ja homme tuleks võimalikult vara tõusta ja õhtul varakult ilma tuld yles võtmata magama minna. Tangupuder, rasvased herne- ja oaroad ning sealiha annavad tublisti rammu, eriti kui syya päeva jooksul 7 või 9 korda.

Esivanemate ja hõimurahvaste kombel tuleks kindlasti liugu lasta. Olgu liug lastud mäel, lauskmaal või sõidetud hoopis hobusega - see toob õnne. Seega ei maksa muretseda lumepuuduse pärast.

Liugu võib lasta ykskõik kus: mäel, mere- või jõejääl, ehitatud liurajal, isegi aidakatuselt. Selleks sobivad ka liukivid, mida leidub mitmel pool. Istumise alla kõlbab ykskõik mis. Näiteks tagurpidi pink või kuuseoks. Siledal maal lastakse jalgliugu või tehakse pikem liusõit saaniga.

Liugupäeva ja kohati ka tuhkapäeva liulaskmine annab linale pika kiu. Et liulaskmise mõju oleks suurem, on kohati pyytud liugu lasta enne päevatõusu. Liu ajaks on pandud põue ka linapeo ehk inaseemned või istumise alla linakott. Liu laskmise ajal hyytud sõnad "pikka liugu - pikka kiudu" jms peavad suurendama taia jõudu. Et kaitsta linapõldu haiguste eest, on liumäel sõidetud läbi lina- või õletule. Liulaskmine tegevat jaladki kergeks.

Liumäel käinud linaseemned saavad erilise jõu ja need segatakse aidas ylejäänud seemne hulka.

Liumäele on võetud kaasa ka seakonte või isegi poolik seapea, et loomad paremini õnnestuksid.

Liugupäeva on peetud naiste pyhaks. Naistetööd, eriti ketramine, on keelatud. Paelte punumine ja võrgu kudumine on liugupäeval aga soovitavad. Naised käivad hulgakesi kõrtsis ja ajavad omaette naiste asju. Setomaalgi peetakse kihlakute ajal sarnaseid baabapraaznikuid.

Kihlakutoidud on tangupuder, seajalad- ja pea, herned ja oad. Mida rasvasem toit, seda parem. Tuhkapäeval tuleks kypsetada ka ylepannikooke.

Kihlakute nimi pärineb vadja maarahvalt. Vadjakeelne tšihlago arvatakse olevat samast sõnatyvest, kui kihl, kihlama ja kihelkond. Vastel on ysna nooruke laensõna.

Liugupäeval on käidud kõrtsides mokalaata pidamas - suviseid töölisi kauplemas. Kui kaubad koos, on joodud liigud ja antud ka käsiraha, ehk kihlad. Liivi ehk Kuramaa rannamehed on aga liugupäeval kaubelnud endale kalapaati paarimeest. Sealgi on kauba peale joodud liikusid.

Õigupoolest peaks liugupäev jääma noore kuu esimesele teisipäevale. Kuna aga maarahva kalender on aegade jooksul seotud juudi ja teiste kaugete rahvaste kalendrite põhjal loodud kirikukalendriga, satub see mõnikord vanale kuule või kuuloomise ajale. Tänavu ongi kihlakud erakordselt vana kuu lõpus kuu loomise eel.

Nagu teistegi pyhade puhul, nii kihlakutelgi on kõige tähtsam järgida põliseid tavasid. Kes tahab, et nende mõju toetaks kuu soodne seis, võib tänavu kihlakuid pidada ka nädal hiljem - 12. ja 13.02.

Loe maarahva ja hõimurahvaste kihlakutest pikemalt ning vaata ka pärimust

Pildid. 1. Liugupäev Tallinnas vabaõhumuuseumis; 2. Liukivi Vaivara kihelkonna Repniku hiies. Maavalla koda

Maavalla koda