Tänavuse vastlapäevaga kipub asi segaseks minema, sest kalendritegijad on miskipärast vastlapäeva vanasse kuusse jätnud. Rahvakalendri järgi tuleb aga vastlaliugu lasta noore kuu ajal, et tulevased tegemised paremini edeneksid, kirjutas SL Õhtulehes Kristin Aasma.
Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Mall Hiiemäe rääkis SL Õhtulehe veebitoimetusele, et kalendri tegemisel on sõltunud see, millal pyha tähistada, kirikukalendritest. „See on tegelikult astronoomide ja kirikutegelaste kysimus," sõnas Hiiemäe ja lisas, et pyhade paikapanek käib enam-vähem kokkuleppeliselt. „See ei ole hirmus reegli järgi." Teadlane kinnitas ka, et tänavune vastlapäev „on kõige varasem vastlapäeva võimalus yldse".
Maavalla Koja vanem Ahto Kaasik jutustas, et kalendri järgi satub vastlapäev vanasse kuusse paar korda 19 aasta jooksul. „Meie rahvakalendri esimese poolaasta liikuvad pyhad on seotud kirikukalendritega, mis omakorda põhinevad juudi jt idamaistele kalendritele," selgitas Kaasik. „Sel aastal on liugupäev kirikukalendri järgi vanal kuul," kinnitas Kaasik.
Samas ytles Kaasik, et vastlapäeva ehk maakeeles ka liugupäeva, pudrupäeva, seajala-seitsepyha või sea uuriluu söömise päeva võime pidada sama hästi nädala pärast, sest siis on noor kuu, mis tähendab edenemist. „Tähtsaim, et vastlapäeva peetaks vanade tavade järgi," arvab Kaasik.
Rahvausundi järgi võib liugu lasta nii mäel kui ka lauskmaal või hoopis hobusega sõita - see toob õnne -, ning lumepuuduse pärast ei maksa muretseda.
Maavalla Koja kodulehelt on lugeda, et liugupäeva on peetud naiste pyhaks. Naistetööd, eriti ketramine, on keelatud, paelapunumine ja võrgukudumine aga soovitavad. Sel päeval lähevad naised hulgakesi kõrtsi ja ajavad isekeskis naiste asju.