Umbes 100000 saami, kellest suurem osa elab Norras, tähistavad 6 radokuud rahvuspyha, millega meenutatakse 1917. aastal kokku tulnud esimest saami kongressi. Kehastades saami kultuuri tähtsust Norras, lehvib saami lipp sel päeval nii Norra parlamendihoonel Stortingil kui ka valitsushoonel, kirjutas Fenno-Ugria.
Traditsiooniline saami asuala ulatub nelja riigi territooriumile: Soome, Norrasse, Venemaale ja Rootsi. Kui palju saame neis riikides elab, ei ole teada, kuid oletuste kohaselt jääb Norras see arv 60 000 ja 100 000 vahele, Rootsis umbes 15–25 000, Soomes yle 6000 ja Venemaal 2000. Saami parlamendi Sámediggi valimisnimekirjas on umbes 11 000 inimest.
Soome-ugri keelte hulka kuuluvad saami keeled on läänemeresoome keelte (soome, eesti jt) kõige lähemad sugulaskeeled. 70% saamidest suurel maa-alal Norras, Rootsis ja Soomes räägib põhjasaami keelt. 1978. kehtestati yhtne põhjasaami kirjakeel, mis hõlbustas eri riikides elavate saamide omavahelist suhtlemist ja elavdas kultuurielu. Enne seda kirjutati igas riigis isemoodi.
Lisaks sellele kõneldakse Rootsis ja Norras lõunasaami murdeid, Soomes inari ja kolta murdeid, Koola poolsaarel kildini ja turja murdeid. Kõigil neil on olemas ka kirjakeeled, viimasena loodi 1980. a eesti teadlaste osavõtul vene tähestiku alusel koolasaami kirjakeel. Koola saamidel oli ka varem, 30-ndatel aastatel ladinatäheline kirjakeel, kuid selle kasutamine keelustati 1938 ja praktiliselt kogu kirjandus, mis selles avaldati, on hävitatud.
Saamid ristiusustati 16.-17. sajandil. Erakordse julmusega hävitati ristiusustamise käigus saamide omausku. Näiteks hävitati või rööviti kõik saamide šamaanitrummid, mille enamus säilib praegu Kopenhaagenis.
Saami ajaloost
Oma kõnes Sámediggi ametlikul avamisel 1997. aastal rõhutas kuningas Harald V, et nii saami rahvas kui norralased on Norra yhiskonna lahutamatu osa. Ta palus vabandust saamide kohtlemise pärast varasematel aegadel.
19. sajandi lõpul rakendati Norras saami rahva ja rahvusvähemuste suhtes jäika norrastamispoliitikat. Möödunud sajandi teisel poolel võttis maad aga senisest kardinaalselt norrastamis- ja assimileerimispoliitikast kardinaalselt erinev poliitika ning Saami Õiguste Komisjoni ettepaneku põhjal võeti 1987. aastal vastu Sámediggi’t (Saami parlament) ja teisi saami õiguslikke kysimusi reguleeriv seadus (Saami seadus).
2000. aasta asutas Storting 75 miljoni norra krooni suuruse Saami rahvusfondi. Fondi tulu kasutatakse saami keele ja kultuuri edendamiseks ning see peaks olema saamidele kollektiivseks valurahaks varasema norrastamispoliitikaga tehtud kahju ja ylekohtu eest. Fondi haldab Sámediggi.
Saamide huve kaitsevad regulaarselt korraldatavad Saami Konverentsid, nende vaheaegadel aga pidevalt töötav Saami Nõukogu. Mõlemasse kuuluvad Norra, Rootsi ja Soome saamide keskorganisatsioonide esindajad. Venemaa saamide huve kaitseb Koolasaamide Assotsiatsioon. Soomes, Norras ja Rootsis töötavad saamiparlamendid, millel on nende maade võimude juures nõuandev staatus. Lisaks otsustavad nad saami kultuurile jagatava raha yle.
Pealinna Saamimaal ei ole. Ylesaamilised asutused on jagunenud mitme keskuse vahel: Guovdageaidnu (Kautokeino) ja Karašjohka (Karasjok) Norras, Ohcejohka (Utsjoki) ja Ana'r (Inari) Soome.
Tänaseks päevaks on saami parlament Sámediggi võtnud vastutuse ka haldusylesannete ja poliitiliste meetmete eest teatud piirkondades. Valitsuse eesmärk on anda Sámediggi’le veelgi suurem mõjuvõim ja autoriteet saami elanikkonnale eriti olulistes kysimustes.
Saami lipp
Norras Tromsi maakonnas elava saami kunstniku Astrid Båhli kujundatud saami lipp võeti ametlikult kasutusele 1986. aastal toimunud 13. Põhjamaade Saamikonverentsil Åres, Rootsis. Lipu põhimotiiv viitab nii traditsioonilisele saami trummile kui ka lõunasaami luulejata Anders Fjellneri (1795-1876) luuletusele ”Beaivvi bártnit”, milles saame kutsutakse päikese poegadeks ja tytardeks. Ring, mis on päikese ja kuu märk, jaguneb lipul kaheks: päikesering on punane, kuuring sinine.