Eelmisel reedel, 01.02. esitleti Tallinna Ülikooli ajaloo instituudis kahte uut arheoloogiateemalist raamatut - "Siksäla rauaaegne ja keskaegne kogukond piirimaadel" ning "Loodus, inimene ja arheoloogia II".

Esimese, ingliskeelse teose "Siksälä rauaaegne ja keskaegne kogukond piirimaadel" (Siksälä: A Community at the Frontiers. Iron Age and Medieval) autorid on arheoloog Silvia Laul ning Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi vanemteadur ning arheoloogiakabineti juhataja Heiki Valk. Raamat võtab kokku Eesti kagupoolseimas nurgas, Läti ja Vene piiri lähistel asuva Siksälä kalmistu 1980.-1993. aastani toimunud väljakaevamiste tulemused.

Siksälä on Eesti kõige suuremas mahus uuritud ja kõige rikkalikumaid leide andnud hilismuinas- ja keskaegse maakalmistu. Raamat annab ylevaate 12.- 15. sajandi olustikust ja kogukonnast, sealhulgas selle etnokultuurilisest taustast, antropoloogiast ja kalmelt leitud myntidest. Raamat sisaldab rikkalikku pildimaterjali, mille vahendusel
saab aimu, millised olid muinasrõivad ja keskaegsete vabatalupoegade relvapanused. Need rekonstruktsioonid on loodud hästisäilinud arheoloogiliste leidude põhjal. Teose puhul on tegemist esimese yhte kalmeleiukohta käsitleva raamatuga Eestis.

Raamatu yhe autori, TÜ vanemteaduri Heiki Valgu sõnul annab raamat väärtuslikke teadmisi eestlaste, venelaste, lätlaste ja setude hulka sulandunud rahvakillust, keda võiks seostada ots(elats(uudidega. "Raamat sai valmis tänu rahvusvahelisele projektile "Culture Clash or Compromise - Europeanisation of the Baltic Rim 1100 - 1400" ning on mõeldud rahvusvahelisele humanitaarlugejaskonnale, kel huvi ajaloo ja arheoloogia vastu," ytles Valk ning lisas, et töö Siksälä kalmega jätkub ning koostamisel on eestikeelne ja pea poole mahukam teos.

"Loodus, inimene ja tehnoloogia II" näol on tegemist artiklitekogumikuga ning see tutvustab arheoloogia köögipoolt - laborites ja tubastes oludes toimuva uurimistöö tulemusi. Eesti Vabariigi 90. aastapäevaks ilmunud raamatu avalugu on pyhendatud esimese sinimustvalge lipu restaureerimisele ja uurimisele. Teised lood kajastavad muinasrõivaste, kaelavõrude, hõbeehete, ripatsmyntide, sepatööriistade, suurtykkide, käekaitsete, savinõude, looma- ja inimluude ja muistse keskkonna uurimise tulemusi.

Raamatu on koostanud Tallinna Ülikooli ajaloo instituudi vanemteadur Jüri Peets.