Õpetatud Eesti Seltsi toimetiste sarjas ilmunud raamat “Looduslikud pyhapaigad. Väärtused ja kaitse” pole niivõrd yks tarka teksti täis kirjutatud paberilehtede kogum, kuivõrd yks samm eestlaste teel oma juurte juurde, kirjutab Sulev Oll Maalehes.
 
Tee juurte juurde pole tagasitee, pole soovitus visata tehnikasaavutused nurka ja kolida tagasi loodusesse. See on pikk ja looklev rada mõistmise suunas, et kõike ei saa meetriga mõõta, kilogrammiga kaaluda ega rahasse ymber arvestada.
 
Aga just rahasse ymberarvestamise pärast seda raamatut eelkõige vaja oligi. Kinnisvaraarendajate surve on pannud raha ja vaimu paljudes Eestimaa paikades (koguni hiiemägedel!) vastamisi seisma. Ning tihti on vaim see, kellel pole väge rahale vastu seista. Või õigemini: me ei tunne endas vaimu vägevust ära.
 
Me läheme metsa ja vaatame puud pilguga “Mitu krooni võiks see puit ka kokkuostja laoplatsil maksta?”. Me läheme mäele ja vaatame seda pilguga “Kuidas niisugust kyngast raha teenima panna?”.
 
Muidugi tuleb millegagi ka raha teenida. Aga mitte iga hinna eest ja mitte igas paigas. Mõni paik on selleks liiga tundlik ja mõne suhtes oleme meie liiga tundlikud. Paraku selgub viimane alles siis, kui just see puu on juba maha võetud, just see kivi kynnivao eest õhku lastud, just sellest pyhast pinnast kopatäis mulda välja tõstetud.
 
Teadmatus siin ei vabanda ning tagajärg võib olla palju hullem kui kirjutatud seaduse vastase teo puhul.
 
Seepärast: parem tuleme metsast välja ja mäelt alla, unustame meetri, kilogrammi ja krooni, pöörame koduväravas ringi ning läheme värske pilguga uuesti metsa, hiide, hiiemäele. Siiski: loeme enne läbi ka raamatu looduslikest pyhapaikadest. Nii saab silm nägevam, kõrv kuuljam, hing avatum. Siis teame, et hiiest tuleb lugu pidada kas või ainuyksi nende inimeste pärast, kes seal mäletamata aegadest saati on oma jumalaid palunud, yheskoos aastaringi pyhasid pidanud, jõudu ja tasakaalu kogunud, oma elu yle järele mõelnud.
 
Raamat annab julgust, et oma minevikku endaga kaasas kanda pole mingi yletamatu raskus. Pigem vastupidi – just minevik on see jõud, mis meid vaibumatult tulevikku lykkab.
 
Muidugi pole “Looduslikud pyhapaigad. Väärtused ja kaitse” ylemäära kerge lugemisvara, seda enam et ta on tõsiste artiklite kogumik. Samas on autorid teadus- ja maausumaastiku koloriitsed tegijad: Maavalla Koja vanem Ahto Kaasik, Tartu Ülikooli arheoloogia kabineti juhataja Heiki Valk, folklorist Mall Hiiemäe, Tallinna Ülikooli õppejõud Marju Torp-Kõivupuu jne.

Maaleht