[text]
Täna on

t_rehetare.gifPõlvamaa palkmajade omanikele antakse tasuta nõu hoone elukorda seadmiseks, kirjutas Madli Zobel Rohelises Väravas.

Põlva maavalitsus, MTÜ Vanaajamaja ning Eesti vabaõhumuuseum kirjutasid 10 sydakuud alla koostööleppele «palkmajaravis». Andres Uus MTÜst Vanaajamaja kõneleb: «Inimestel pole sageli teavet. Eeskätt tuleb leida põhjus, miks palgid mädanema on läinud – ekspertiisiga teeme selle kindlaks. Seejärel aitame leida lahendusi. Maksejõulisematele saab välja otsida sobivad ehitusmehed, kes oskuslikult taastavad. Kuid anname ka nõu ja konsultatsiooni, kuidas majaomanik ise saaks parandustööd tehtud.»

Teave on palkmaja taastades väga oluline. Puidu kui loodusliku materjali puhul kehtivad omad reeglid, millega tuleb arvestada – et meister saaks tehtu yle uhkust tunda ega peaks ainult kuni kaheaastast garantiid andma ja pidevalt telefoninumbrit vahetama. Vajalikku teavet Andres Uus valdab – praktilist kogemust ehitaja ja taastajana on tal yle kymne aasta ning ta õpetab teooriat nii maaylikoolis kui ka Viljandi kolledžis.

Lõikus surnud ajal

Praegusel ajal on kõigil kiire. Vanasti tehti nii, et talvel võeti puud maha – talveks nimetati olenevalt ilmast aega detsembrist alates. Ka märts käis enamasti talvekuude alla. «See syndis kahaneva kuu ajal. Loomulikult on kõige parem, kui mets võetakse maha talvel, siis on puu nii-öelda surnud,» selgitab Andres Uus.

«Nii-öelda surnud on siis kogu mets: linnud ja loomad ei pesitse, metsatöö ei häiri nii väga nende pereelu. Maa on kylmunud ning taimede ja puhmaste kooslused jäävad hävitamata. Vanasti ei tulnud kõne allagi, et suvel oleks yle pehme maa vankriga rasket palki hakatud välja vedama. Loodus ise sättis kõik õigesti – suvele jäid heinategu ja põllutööd.»

Kevadel tuli puu kohe ära koorida, siis ei läinud puit siniseks. Andres Uus: «Soojal ajal on puit seentele väga vastuvõtlik, suvel läheb paari nädalaga siniseks. Ehitust alustati kevadel-suvel, reede oli alustamiseks kõige kehvem nädalapäev. Kui arvestada kõiki asjaolusid, nagu tuule suunda, kuu faasi, metsa osa, nädalapäeva, siis tuleb aastas yldse ainult paar päeva, mil saab metsa teha.»

Majapalk kasvab sada aastat

Kuid ka sellele leiti lahendus: õigel päeval tehti puudele märgid peale. Puude langetamine ja laasimine oli aeganõudev käsitsitöö ning selle kallale asuti hiljem, võttes järjest maha õigel päeval märgitud puid. Laeva kiilupuuks tarvitatav või muu eriti oluline puu pidi kännust hästi kaugele kukkuma. Nii langenust tulevat pärast vees kiire laev.

Palkmaja tellijale ei või isegi teadjad töömehed lubada, et hoone ehitataks vaid vanu tavu järgides. Andres Uus on aga kuulnud yht meistrit ytlemas: «Kui puul on aega metsas sada aastat kasvada enne majapalgiks saamist, siis meil peab olema aega ta väärikalt seina panna, et ta kestaks järgmised sada aastat.»

Oma sauna saab ehitada kõiki vanu tavasid järgides, ei ole kapitalism kamandamas, ning syda on rahul.

Metsa raiumisest

• Vanalkuul istutatakse okaspuud ja noorelkuul lehtpuud (Kuusalu).
• Okaspuud raiutakse noorelkuul tarbepuuks, lehtpuud aga vanalkuul (Laiuse).
• Tarbepuuks raiutakse puud noorelkuul, põletuspuud vanalkuul (Vändra).
• Tamme raiutakse noorekuuga, maja- või tulipuud vanaskuus (Mustla).
• Nõglapuu lõigatas vanakuu kuivaga, lehepuu noorõkuu kuivaga (Urvaste).
• Aeateivaski on sygiseks mädand, ku sital ajal raiud (Torma).
• Rahalugejad ja puuragujad ei või vaadata (Tarvastu).

Allikas: Vanasõnaraamat, Tln 1984

Vaata lisaks: www.vanaajamaja.ee


Roheline Värav