16 radokuud (16.03.) kell 17.00 peetakse Nõmme kultuurikeskuses "synnipäevapidu", kus tutvustatakse meie esivanemate peopidamise kombeid. Tänapäeva eesti peres on ju synnipäevade tähistamine yks olulisemaid tavasid. Kingitused, lilled, rikkalik peolaud ja sugulased-sõbrad ymberringi, on meeldiv elamus igale synnipäevalapsele, kirjutas Nõmme Sõnumites Nõmme kultuurikeskuse direktor Maie Tarma.
See pole alati nii olnud. 19. ja 20. sajandi algul tähistasid eestlased eelkõige kalendritähtpäevi. Väga paljud kalendritähtpäevad on seotud loodusnähtustega ja põllutöödega ning karjaga.
Pudrupäev ehk kyynlapäev 2 radokuud oli yks tuntumatest talve poolituspyhadest. Pudrupäeval pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema. Tavaks oli öelda, et sel päeval murtakse talve selgroog, talve syda lyyakse lõhki. Keedeti kombekohaseid toite nagu tangupuder ja sealiha, ning valmistati kyynlaid.
Kyynlapäev on aasta esimene suurem naistepyha, siis käisid naised kylas ja kõrtsis, mehed tegid kodus naiste töid.
Yks tähtsamaid kevadtalviseid pyhi oli marjapunapäev ehk maarjapäev 25 urbekuud (25.03.), millal naistetöid samuti ei tehtud. Marjapunapäeva tunnuseks on olnud punajoomise tava, mille tõttu saadi kogu aastaks õitsev välimus ja puna põsile. Marjapuna on punaseks värvitud õlu, viin, vein ja mahl või punased marjad. Sinna kõrvale pakuti pannkooke või karaskit. Nagu kõigil naistepyhadel, nii pidid ka marjapunapäeval naistepeole või selle lähedusse sattunud mehed naistele välja tegema. Vastassugupoole kimbutamine, mängud, tembud ja erilised tantsud kuulusid kõigi naistepyhade juurde. See pyha toimis nagu yhiskondlik leevendus, mis võimaldas raskest tööst ja igapäevarollist puhata.
Hoopis teistsugune pyha oli karjalaskepäev ehk jyripäev, 23 mahlakuud (23.04.), mis märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Karjalaskepäeva muutsid eriliseks väekad kombed, millega tagati tervis, talu edenemine ja tõrjuti tumedaid jõude. Kylaskäimine oli keelatud ja pidutsemine vähelevinud. Kõigest sellest rikkalikust tähtpäevade kombestikust on tänapäeval mõndagi õppida.
Ei pea ju pidudel tantsima ainult paaristantse ansambli saatel ja laululehtedelt sõnu veerima. Saab teha tantsu- ja ringmänge, kus saavad osaleda kõik, ning laulda regilaule eeslauljat korrates. Just nii tahame me maha pidada kõigi veebruarikuu synnipäevalaste peo „Synnipäev esivanemate moodi”. Synnipäevalastele on meened meie poolt. Mõdu, karask, moos ja oad laual peaksid looma pisut vaarisade–vaaremade peomeeleolu. Seda toredam, et synnipäevalaste hulka kuulub ka Eesti Vabariik.
Oma juurte tundmine annab tänapäeva kirevas maailmas kindlustunde, võimaldab eristuda massist, jääda eestlaseks. Juba 1939. aastal kirjutas Anton Hansen Tammsaare oma mõtiskluses „Truudus”: „Sellepärast, kui tahame end tõelikult aidata, peame kasvatama sisemist veendumust, et ainuke meie õige pääsetee on truuduses oma maa, oma rahva, oma keele, oma kultuuri, oma omapära vastu.”
Olete kõik oodatud 16 radokuud kell 17.00 Nõmme kultuurikeskuses.
Pilt: Rahvakultuuri ja -kommete tutvustamine on Nõmme kultuurikeskuse yks ylesannetest.