Loodusulised marid leiavad romaanist “Mees, kes teadis ussisõnu” iseennast, kirjutas EPLs Rein Sikk.
“Andrus Kivirähki romaan “Mees, kes teadis ussisõnu” tuleks kindlasti mari keelde tõlkida, sest see aitab meil oma identiteeti leida,” arvas Mari Vabariigi kultuuriministeeriumis töötav Erik Juzõkain.
Vabalt eesti keelt kõnelev Juzõkain arutles, et ussisõnade lugu ja sisu on loodusulisele mari rahvale ehk enamgi mõistetavam kui kristliku taustaga eestlastele. “Inimese suhtumine loodusesse on meie, maride jaoks väga oluline. Tundub, et eestlane vaatab seda ussisõnade lugu kõrvalt, aga mina – mari – tundsin lugedes, et olen peategelase Leemetiga koos seal metsas. Ma tundsin, et Leemet olengi mina ise,” rääkis soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitees soomeugrilaste maailmakongressi korraldav Juzõkain.
Ta arvab, et marikeelne ussisõnade romaan aitaks maridel paremini oma identiteeti leida ja mõista. “Kivirähk hakkas mulle mu enese identiteeti selgitama “Rehepapiga” ja viis selle lõpule “Ussisõnadega”, ytles Juzõkain.
Maride vaimustusest kuulnud Andrus Kivirähk naeratas liigutatult ja nentis: ega eestlasedki nii kristlased ole, et ussisõnade lugu ei mõistaks.
Andrus Kivirähki romaan “Mees, kes teadis ussisõnu” ilmus eelmisel aastal ja on sellest ajast saati trooninud paljudes raamatumyygi edetabeleis.
Varem on mari keelde tõlgitud A. H. Tammsaare novelle, näidendeid, jutustusi. Lisaks Jaan Kaplinski, Paul-Eerik Rummo, Valeria Räniku ja Viivi Luige loomingut. Esimeseks mari keelde tõlgitud eesti romaaniks oli Viivi Luige “Seitsmes rahukevad”.
Pool miljonit marikeelset
2002. aasta ylevenemaalisel rahvaloendusel saadi maride rahvaarvuks 604 000 inimest. Mari keelt peab emakeeleks 464 000 inimest, ehk 77% elanikkonnast. Marid on ainus soome-ugri rahvas Venemaal, kelle arv on pysivalt suurenenud, hoolimata emakeelsuse mõningasest kahanemisest. 1
Rein Siku sõidu eest Moskvasse soome-ugri konsultatiivkomitee istungile tasus Fenno-Ugria asutus.