Kohe om tulemen Eestimaa synnypäe, nigu me lastel seleteme. Sii päe võiss iki rõõmus ja ää olla, kirotas Sakalan Alli Laande, Lillist.
Mikeperäst om eesti inimene sedäsi säet, et kikke alba märkame vägä äste, a ääd ei taha pirle kennigi ytelde. Sii om mede loomusen, et kitmine ja rõõm tõise yle om vägä kasin tuleme. Endelgi om tuju vahel peris sant.
Ommuku lastel esineme sõiten om tii nõnda ull, et piat esiki auto seisme jätme. Mõtle, et nyid om midagi kehvalt, sest auto ratas akkab vägä imelikku äält tegeme; siss avasted, et suure apantsiaugu sehent om ryysäkivise ratta vahel sattunu ja nii nyid sääl karjuve.
Sii rahusteb jälle ärä ja sõit läep edesi Villändi Männimäe lasteaida, kun terve selle nädäli peave latse Eesti Vabariigi synnypäevä oma torede minifolgi päevige. Miut om kutsut lastel tutvusteme mulgi mänge ja laule.
Kik om joba ootel ja tarre sissi asten läep syä lämmes, sest kik kasvatejese om rahvarõõvin ja maja om ilusti ehit. Juhataja kambrengi aeruteb kapi pääl mulgi miis paadige.
Laulukambren vaateve laste sada silmäkest egä miu sõna ja liigutust. Ku päe om vällä laulet ja veereme pant, om terve kammer täys lämmet rõõmu, sest ne latse mõistave kikke järel tettä ja vägä äste laulde. Neil om mede kodune regilaul tävvest oma ja kogu saal om täys elet lasteäält. Terve sii tunn om lõbus ja lustine. Om nätä, et nii latse kyll edimest kõrda ei laula regilaulu ja ei tantsi rahvatantsu.
Kodu sõiten om syamen ää lämmi ja miu synnypäevä-tunne om alanu, kik apantsiaugu ja alva mõtte om pääst pyhit ja meelen mõlguve pallald laste laulve ja naarve suukse ja lustilise tantsusammu. Kik muu om siin ilman tähtsusetu. Sest just mede latse omgi kige tähtsepe ja nevä om tulevikun ne, ken mede eesti (mulgi) asja edesi aave.
Sii om mede tettä, kas latse laulave «Leto sveti» või «Päeväk, tule vällä» või laulave nii ytte ku tõist, a mõistave oma asja kalliss pidade. Männimäe lasteaia latse ja kasvatejese mõistave.
Ääd synnypäevä kigele!