18.01. kl 20.05 ETVs: Osoon.
Jäälind, rahvapärase nimetusega Sinilind, on oma nime saanud uhke värvikireva sulestiku tõttu ja võistleb oma välimuse poolest paljude lõunamaiste lindudega. Enamik tema sugulasliikidest elutsebki lõunamaadel. Kuna jäälinnu põhitoiduks on kala, elab ta järskude kallastega jõgede ja ojade läheduses, kus on läbipaistev vesi ning vaikne vool. Kuuest-seitsmest linnupojast koosnev perekond sööb päevas umbes sadakond kala. Kristo Kiiker käis Taevaskojas jäälindu otsimas.
Puidu lagunemine looduses seente toimel on loomulik kulg, aga kui puitu lagundavad seened satuvad eluhoonetesse, siis on juba kurjasti. Igal aastal hävitavad majaseened maailmas miljoneid ruutmeetreid elamispinda. Kõige kiirema levikuga ja suurimate kahjude tekitaja on majavamm. Mirjam Matiisen uurib, kuidas majavamm elamisse hiilib ja kuidas sellega võidelda.
"Halva vere" väljalaskmiseks on juba sajandeid kasutatud kaane. Tänapäeval on see iidne ravimeetod vähelevinud, ent õnneks siiski mitte päris unustatud. Saarjärve kaanikoja peremees räägib, milliseid hädasid saab kaanidega ravida ja kui tõhus selline tohterdamisviis on. Kas saatejuht Kristjan Kaljund ka mõnest hädast kaanide abil vabaneb, näeme saates.
Osooni lood seob saateks Vladislav Koržets.

19.02 kl 17.05 Vikerraadios: Mulgikeelsed uudised.

19.02. kl. 18.15 ETVs: Osoon (venekeelse tõlkekirjaga, kordus).
Leevikestel polekski nagu õiget talve. Lootuses, et talv taeva ei jää, näitamegi talve lindu.
Peipsi äärde Nina kylla on kerkinud mitu põhumaja, mille energiavajaduse katab tuulegeneraator ja kanalisatsiooni asendab imbväljak. Lisaks ökoloogilisele aspektile on mängus ka ökonoomiline. Sven Paulus uurib, mis on ökoprojekteerimine ja kas ökoehitus võiks saada valdavaks.
Yleilmne soojenemine pakub maailmas yha enam kõneainet. Seoses James Lovelocki kuulsa teose "Gaia kättemaks" ilmumisega eesti keeles võtsid Rahvusraamatukogus peetud avalikul mõttevahetusel ilmastikumurede teemal sõna Riigikogu liige Marek Strandberg ja Eesti Entsyklopeediakirjastuse peatoimetaja Hardo Aasmäe. Kas on põhjust paanikaks? Kohal käis saatejuht Kristjan Kaljund.
Lood seob saateks Vladislav Koržets.

20.02 kl 16.05 Klassikaraadios: Ruutjuur, saade pärimusmuusikast, kordus.

20.02 kl 21.00 Klassikaraadios: Borealia. Sissejuhatus Siberisse.

21.02 kl 12.30 Kadi raadios: Muhu uudised.

21.02 kl 12.30 Kuku raadios: Loodusajakiri.

22.02 kl 17.05 Vikerraadios: Kihnu uudised.

22.02. kl 21.05 Vikerraadios: Pärimuster.

23.02. kl 08.50 ETVs: Tõsielusari Ma elan maal: Eestis (Ma vie a la ferme, Kanada/Prantsuse 10218 (2005)).
Praakli talu, kus Rebeka elab, ehitati rohkem kui 700 aastat tagasi. Tema vanemad peavad mahetalu ja see tähendab, et kasutatakse ainult looduslikke väetisi.

23.02. kl 10.00 ETVs: Maahommik.
Mitte keegi meist ei tea, mida toob tulevik. Ometi kaldume midagi tuleviku kohta uskuma. Ja see, mida me tuleviku kohta usume, mõjutab suurel määral meie olemist. Kohe peale pärisorjuse kaotamist hakkasid eestlaste esivanemad omale talusid ostma. Maarahvana taheti elada ja töötada peremehena omal maal ning omas majas. Sellest hetkest algab põlistalude lugu Eestimaal. Talu kui eestluse ja eesti rahvusliku kultuuri alustala ning edasikandja, on Eesti Vabariigi synnipäevale pyhendatud Maahommiku erisaate teema. Saate autor Silvia Karro, režissöör Sulev Talberg.

23.02 kl 10.05 Klassikaraadios: Eesti ballaadid.
Veljo Tormis - "Eesti ballaadid". Soorinna kyla kyynis augustis 10217 (2004). Lavastuse, algallikate ja tänapäeva seoste yle arutlevad Tartu Ülikooli kirjandusteooria õppejõud Arne Merilai, Viljandi Kultuuriakadeemia prorektor folklorist Madis Arukask, Eesti Kooriühingu juhatuse esimees koorijuht Aarne Saluveer ja muusik Jaak Johanson.

23.02 kl 12.00 TV3: Tasakaal.

23.02 kl 13.05 Klassikaraadios: Ruutjuur, saade pärimusmuusikast.

23.02. kl 16.55 ETVs: Kodumets.
Sarja kolmas saade viib kõigepealt metsaomaniku ja kalakasvataja Jaak Võsu kodumetsa, mis asub Emajõe Suursoo yhel saarel, kus ka mitmesugused metsaelanikud end turvaliselt tunnevad. Räägime seal sellest, kuidas ilma elektriliinideta hakkama saada, kuidas loodust säästes elada ja kuidas võimalikult vähe tarbida mitmesugust prahti, mida iga päev väga suurtes kogustes toodetakse. Saate edenedes jõuame järeldusele, et kohati tõesti mõttetute asjade tootmine ja tarbimine avaldab tugevat survet ka maailma metsadele.
Miks on Hiinat ja Indoneesiat viimastel aastakymnetel tabanud suured yleujutused? Sellele kysimusele võiks anda ammendava vastuse ka C. R. Jakobson, kes juba veidi rohkem kui 100 aastat tagasi hoiatas metsade ylemäärase raiumise eest jõgede kallastel. Järvamaal tegutsevad metsaomanikud Ülle ja Tarmo Läll on aga sattunud suhteliselt raskesse seisu kahel põhjusel - noorendikes peavad pidu kitsed ja põdrad ning veerand nende käsutuses olevast kodumetsast kuulutati mõni aasta tagasi ootamatult kaitsealuseks maaks.
Autor ja saatejuht Juhan Aare.

23.02. kl 19.00 ETVs: Tõsielufilm Elu enne syndi. Loomad, 2/2 (Inglise 10220 (2007)).
Jälgime loomade tiinuse varjatud maailma ja loomaloodete arengut munaraku viljastamisest kuni synnini. Visuaalsete efektide, arvutigraafika ja 4D ultrahelitehnoloogia abil saadud pildid võimaldavad esimest korda näha, kuidas arenevad emakas elevant, delfiin ning koer.

23.02 kl 20.00 ETVs: ehh, uhhuduur 2.
Mingist hetkest enam armu ei anta. Võib ju paluda, aga keegi ju ei sundinud. Ise kylvad, ise lõikad. Kylvad unistusi - lõikad tagajärgi. Läheb hästi kui saad, mida tahad ja oledki õnnelik. Tihti nii hästi ei lähe. Imelik kyll - kohati on fyysiliselt nii raske, et tahaks oksendada, nutta, kõik kuradile saata. Aga hinges on kerge, nii uskumatult hea. Sinu paradiis on piinade vastand ja yhte ei ole teiseta.

24.02 kl 10.00 Kuku raadios: Keskkonnatelk.

24.02 kl 14.05 Vikerraadios: Kuula rändajat. Eesti looduse vägi.
Kordus kl 23.05.

24.02 kl 14.05 Klassikaraadios: Borealia. Sissejuhatus Siberisse. Kordus.

24.02 kl 17.10 ETVs: Rukkilill (Eesti Telefilm 10202 (1989)).
Rukkilill - tavaline umbrohi rukkipõllul... Tagasihoidlik rukkilillekimp, mida ikka ja jälle kingitakse elluastujaile, paariminejatele ja kõigile, kellele tagasihoidlikult ning väärikalt tahetakse austust avaldada. Rukkililledega mälestatakse ka lahkunuid. Rukkilille kujutis esineb peaaegu alati Muhu ja Lääne-Eesti roositud vaipades ja mujalgi rahvariide tikandeis. Rukkilill on Eesti rahvuslill - töörikka elu märk.
Režissöör Rein Maran.

24.02 kl 20.00 Klassikaraadios: Folgialbum. Siberi eestlaste laulud.
Anu Korbi koostatud ja Eesti Rahvaluule Arhiivi ning Eesti Kirjandusmuuseumi poolt välja antud kogumikku tutvustab Leanne Barbo .