[text]
Täna on
Kultuuriministrile saadetud kirjas muretsevad arheoloogid mälestiste ryvetamise
pärast, kirjutas EPLs Holger Roonemaa.

Viimaste aastate jooksul plahvatusliku kiirusega levinud metallidetektorite
kasutamine on ärevusse ajanud suure osa Eesti arheoloogidest, kes paluvad
kultuuriminister Laine Jänesel keelustada nende seadmete pruukimine ilma
muinsuskaitseameti loata.

�Arheoloogiamälestiste ryystamine metallidetektorit kasutavate �mustade
arheoloogide� poolt on Eestis viimasel kymnendil võtnud katastroofilised mõõtmed.
Leiud ei jõua teadusasutustesse ja muuseumidesse, vaid leiavad koha
erakollektsioonides, antikvariaatides ning välismaistel oksjonitel,� seisab 52
arheoloogiaga seotud inimese allkirjastatud pöördumises. �Teadusele teeb korvamatut
kahju ka kultuurkihi segamini pööramine detektoriryyste käigus ning
kollektsionääride ja musta turu jaoks väheväärtuslike, kuid samuti suure teadusliku
väärtusega leidude paiknemiskonteksti muutmine.�

Yks kirja initsiaatoreid, Tartu Ülikooli arheoloogia kabineti juhataja Heiki Valk
ytles, et tema hinnangul on kultuuripärandi ebaseaduslik väljavedu teatud inimeste
sihipärane tegevus. �Ma ei julge täiesti kindlalt väita, aga arvan, et
arheoloogidele tuuakse ja näidatakse kyll vähemväärtuslikke esemeid, ent rahalises
mõttes tõeliselt väärtuslikud myndid viiakse läände oksjonile,� lausus ta ning
lisas, et rariteetsemate myntide hinnad võivad ulatuda mitmekymne tuhande kroonini.

Valgu sõnul jääb arheoloogidel yle vaid olla tunnistajaks, et muistised on lõhutud,
olulised asjad yles korjatud ning teised eemale visatud. �Ka mulle isiklikult on
soovitusi tulnud, et uurige see koht ruttu läbi, muidu mõne aja pärast ei ole enam,
mida uurida,� rääkis Valk. Konkreetse näitena viimasest ajast tõi ta esile
Häädemeeste lähedal asuva Tõotuse mäe ryystamise. �See muistis kaotas täielikult oma
teadusliku väärtuse.�

Umbes 250 Eesti detektoristi yhendava internetifoorumi omanik ning administraator
Mehis Alas ytles aga, et arheoloogide kiri kultuuriministrile on ylepingutatud. �Nad
ei otsigi meiega kontakti ega soovi teha koostööd,� rääkis Alas ning lisas, et
näiteks muinsuskaitseamet ise on jätnud suure osa tööst tegemata. �Nemad kaitsevad
objekte vanal meetodil, mitte kaasaegsel. Näiteks võiksid nad muististe juurde
kylvata metallist liistakuid ning kui detektorist sellise märkega liistaku leiab,
siis teab, et on keelatud kohas.�

Muidu jääks maapõue

Alas lausus, et suure osa väärtuslikest asjadest leiavad detektoristid juhuslikult.
�Näiteks lepime maaomanikuga kokku, et lähme tema põllu peale otsima. Kui meie ei
leiaks, siis mädaneks need asjad maa sees edasi.�

Arheoloogid näevad aga ainsa võimalusena probleemi lahendamiseks keelustada
väljaspool linnade halduspiire ja majapidamiste õuealasid detektorite kasutamine
ilma muinsuskaitseameti loata.

Kultuuriministeeriumi avalike suhete nõunik Katrin Arvisto ytles, et ministeerium
kujundab seisukoha pärast olukorraga tutvumist. �Kindlasti on taunitav tegevus,
mille käigus rikutakse arheoloogiamälestisi või muinsuskaitsealuseid muistseid
asulakohti nii, et need muutuvad uurimiskõlbmatuks,� lausus ta.

Eestis on kuni tuhat detektoristi

�� Hobi korras maa seest metalli otsijate arv on Eestis viimaste aastate jooksul
ulatuslikult kasvanud, rääkis Mehis Alas.

�� �15 aastat tegutsesid huvilised täiesti vaikselt, aga alates sellest ajast, kui
ma foorumi tegin, on meie tegevus igati avalik.� Alasi sõnul ei taha paljud
avalikult rääkida, et neil metallidetektor olemas on, kuna kardetakse, et need
kuulutatakse ebaseaduslikuks ning korjatakse ära. �Viissada on meid kindlasti, kuid
ma ei imestaks, kui ka yle tuhande,� sõnas ta.

�� Kui metallidetektorite kasutamisele pannakse tõepoolest ranged piirid, võib aga
Alasi sõnul juhtuda, et Eestis hakkavad käima nii-öelda metallidetektorituristid.
�On teada, et kohalikud venelased tegelevad sellise turismindusega juba praegu,�
ytles Alas.


Eesti Päevaleht