Joškar-Ola linnakohus ei tunnistanud mari omausu preestri (kardi) Vitali Tanakovi raamatukest “Onajeng ojla” (Preester räägib) äärmuslikuks kirjanduseks, lykates selle kaebuse täielikult tagasi, teatas õiguskaitseorganisatsioonide assotsiatsioon Agora, vahendas Fenno-Ugria.
“Me oleme tänase kohtuotsusega rahul,” teatas yhenduse Inimene ja seadus juht Irina Protassova, kelle sõnul on sõnavabadus yks peamiseid inimõigusi.
Joškar-Ola linnakohus otsustas 08.08 prokuratuuri avalduse alusel, et Tanakovi raamatuke on äärmuslik kirjandus. Prokurör tuvastas raamatus lõike, mis olevat suunatud vihkamise ja vaenu õhutamisele ja mis alandavat ka osade inimeste inimväärikust rahvuse, keele, päritolu, religiooni suhtumise või mingisse sotsiaalse gruppi kuulumise pärast.
Ent Tanakovi advokaat kaebas selle otsuse edasi Mari Eli vabariigi ylemkohtusse. 25.09. tyhistas ylemkohus esimese astme kohtu otsuse ning saatis kohtuasja uuesti läbivaatamisele.
2005. aastal hakkas FSB koguma elavalt teavet mari rahvusyhenduse Mari Ušem eestvedajate Nina Maksimova, Vitali Tanakovi ja Vladimir Kozlovi kohta. Selle tulemusena algatas prokuratuur kriminaalasja Tanakovi suhtes, syydistades teda vaenu õhutamises oma raamatus “Onajeng ojla”.
Hiljem algatas prokuratuur syyasja ka Nina Maksimova suhtes, keda syydistati eelmainitud raamatu levitamises. Rosregistratsija kontrollis ka Mari Ušemi tegevust ning andis sisse hagi selle yhenduse töö lõpetamiseks. Tänu inimõiguslaste sekkumisele ei võtnud kohus siiski Mari Ušemi asja arutamisele ning lõpetas ka Maksimova vastu algatatud kohtuasja.
Tanakov saatis Joškar-Ola kohtu otsuse põhjal kaebuse ka Euroopa inimõiguste kohtusse, kus ytles, et Venemaa Föderatsioon on rikkunud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni mitut paragrahvi: õigust õiglasele kohtumõistmisele ja eraelu puutumatusele ning samuti ka mõtte-, sydametunnistuse ja usuvabaduse põhimõtet.
Tanakov on Marimaa ametlike võimudega opositsioonis. Tänu temale ning ta kaaslastele rahvuslikust organisatsioonist Mari Ušem on Euroopa Parlament võtnud vastu kaks resolutsiooni inimõiguste ja –vabaduste rikkumisest Mari Eli Vabariigis.