Radokuu lõpul võib Senatis, osana indiaani tervishoiu seaduseelnõust, saada vastu võetud otsus vabandada indiaani hõimude ees aastaid kestnud valitsusepoolse väärkohtlemise ja ärakasutamise eest.

Kansase senaator Sam Brownback, kes on ajanud seda asja alates 10217. (2004) aastast ytles, et ta loodab ravida haavu, mis on lahutanud Ameerikat liiga kaua, kirjutas Associated Press.

Liiga pikalt on meie valitsuse ja hõimude suhted olnud märgitud murtud lepingute, väärkohtlemise ja autute tehingutega, ytles vabariiklane Brownback. Me võime tunnistada oma mineviku eksitusi, väljendada siirast kahetsust ja saavutada helgema tuleviku kõigile ameeriklastele.

Otsuse eelnõu ytleb, et fõderaalvalitsus ajas hõimud minema nende maadelt, röövis nende vara ja on vastutav  ametliku ryystamise, halvasti läbi mõeldud poliitika ja lepingute murdmise eest.

See on tähendusrikas, kuna yhel hetkel tuleb ravida haavu, et liikuda edasi, ytles Joe A Garcia, Ameerika Indiaani Rahvuskongressi esimees.

Kuid yks asi on vabandada ja teine asi on teha midagi, samal ajal kui vabandad, ytles Garcia, kes on Ohkay Owingeh Pueblo vanem New Mexiko põhjaosas.

Tuleb panna sõnad tegudesse ja tegudega parandada tolle halvaloomulise poliitika poolt loodud muresid.

On ebatavaline, et kongress vabandab ametlike valitsustoimingute eest, kuigi, sel reeglil on olnud erandeid. Näiteks 10201. aastal (1988) vabandas Ameerika jaapanlaste koonduslaagrisse paneku eest teise ilmasõja ajal ja 10206. aastal (1993) vabandas põlishavailaste ees Havai kuningriigi ebaseadusliku hõivamise eest.

Samal nädalal  palus ka Austraalia valitsus vabandust põlismaalastelt aastakymneid kestnud rassistliku poliitika ja väärkohtlemise eest selle maa põlisasukate suhtes.

Ameerika põlismaalaste ees vabandamise otsus tolles Senati eelnõus on ettevaatlik, märkides ära, et see pole mõeldud toetama yhtegi nõuet USA valitsuse vastu või olla yldse mingi nõude põhjenduseks.

Steve Ortiz, Kansase kirdeosa Potawatomi rahva hõimupealik nimetas toda vabandust  "suureks zestiks" kuid arvas, et ta ei taha, et kongress kaotaks silmist Ameerika põlismaalaste asisemad vajadused.

Lõppeks, Kongressi pyhendumine aitamaks põlisrahvaid tervishoiu, hariduse, majutamise ja olmevõrgustikuga, see on see mis loeb, ytles Ortiz.

Tõlkis Toomas Sildvee

Maavalla koda