Eesti Vabariigi 90. synnipäeva tähistamisel Sangaste lossis tehti teatavaks monumendi «Kummardus rukkile» võidutöö autor. Konkursi võitis kunstnik Elo Liivi nägemus monumendist, mis kujutab rukkivihku ehk nagu ta ise ytleb – rukki pihku, kirjutas Valgamaalases Kadri Pulk.
Sangastes toimunud vabariigi aastapäevapeol kuulutati välja rukkimonumendi võidutöö, mille kasuks otsustasid vallaelanikud sygisel toimunud lõikuspeol.
Valla kultuurispetsialist Merle Tombak ytles, et kahjuks jäi Elo Liiv haigeks ega saanud seetõttu aastapäeva tähistamise õhtule auhinna järele tulla.
«Kyll lubas kunstnik, et teeb seda kindlasti kevade poole. Näiteks siis, kui tuleb vilja kylvamise aeg,» selgitas Merle Tombak.
Vallavanem Kaido Tamberg lisas, et vallavalitsus premeerib konkursi võitjat 10 000 krooniga.
Võidutöö autor Elo Liiv kirjutas monumendi kohta järgmist:
«Sangaste rukki monument peaks kujutama kogu seda pikka teed, mis meie rahvas on kõndinud käsikäes rukkiga, rukki kasvatamise, hooldamise ja tarvitamisega. See on kui meeskonnatöö, ilma sellise sõbrakäeta ei oleks me sellised, kes oleme. See koht on otseselt kui kummardus meie viljale, rukkile, maaemale, põllule ja kõigele, mis temaga seotud.»
Ehkki maanteametilt veel kooskõlastus puudub, plaanitakse monumenti Tõrva–Võru maantee äärde.
«Kummardus rukkile» koosneb rukkivihust, mis saab pystjalt alguse Tõrva–Võru maantee põhjakyljest ja suundub seejärel kaarjalt yle tee lõuna poole, lõppedes nõgusa ja ringja haljasala keskel umbes kahe-kolme meetri kõrgusel maapinnast.
«Rukki pihk moodustab symboolse vikerkaare või silla, mille alt kõik Sangastest mööda- või sissesõitjad läbi peavad sõitma. Sõltuvalt maitsest võib see alata kas otse maast või hoiab seda symboolselt krahv von Bergi käsi, mis moodustab tööle yhtlasi ka aluse,» selgitas Elo Liiv.
Kunstnik soovib, et töö oleks paigutatud suunaga põhjast lõunasse. See on tema hinnangul tingitud kolmest põhjusest.
«Sõna vili on nii keeleliselt kui ka mõtteliselt seotud sõnaga viljakus. Kõik, kes sõidavad Sangastest piki Tõrva–Võru maanteed mööda, sõidavad rukki pihu alt läbi ja saavad symboolselt õnnistatud. Monument viib inimesed mõtetele, mis seotud meie looduse, esivanemate põlluharimise, leivavilja ja viljakusega laiemalt,» tunnistas kunstnik.
«Põhja-Lõuna suund on oluline, kuna lõuna pool asub päike, millest on sõltuv kogu loodus, rääkimata inimestest,» lisas ta. «Vilja pihk on kaardus päikese poole, kummardus yhtlasi ka päikesele. Inimestel õnnestuvad asjad, mis on tehtud loodust arvestades.»
Kolmanda põhjusena tõi kunstnik välja, et ilmakaarte järgi asetatud viljavihk hakkab nii näitama suunda Sangaste poole.
«See on kui monumentaalne teeviit, mille järgi inimesed Sangaste poole suurelt teelt kõrvale keeravad,» arvas kunstnik Elo Liiv.
Kunstniku nägemuses on rukkivihk keevitatud metallplaatidest, mille seest kiirgab läbi spetsiaalsete jäetud aukude valgus.
«Kuna elame maal, kus pimedat aega on rohkem kui valget, siis monumendi valgustamine on oluline kysimus,» selgitas kunstnik. «Antud materjal lubab idee monumentaalset lahendust, mis on pilkuköitev nii päeval kui öösel,» lisas ta.