[text]
Täna on

t_VanaVoromaa.gifLehekuun pandas suurõmbidõ teie pääle vällä vana Võromaa piirisildi, otsusti vana Võromaa valla ja Võro selts VKKF. Sildi omma pruuni värmi, pääle om kirotõt «Vana Võromaa», kirotas Uma Lehes Harju Ülle.

«Et vana Võromaa piiri ja ka kihlkunnapiiri võisi är märki, tuust om kõnõldu ju vähämbält kümme aastat,» seletäs ettevõtmisõ üts vidäjä, Võro seldsi juhatusõ liigõ Kama Kaido. «Ku mulgi minevä sügüse Mulgimaa sildi vällä panni, sis naksi häpe. Et mulkel omma sildi, setodõl omma, a vaihõpääl om sääne tühi kotus, kon umma aoluku ja kultuuriruumi tähtsäs ei peetä.»

Kama kõnõlõs, et sõs sai asi ette võetus: kaeti är, määndside teie pääle ja ku pall’o silte vaia lääsi. Egä külätii pääle silti panda-i, a suurõmbidõ teie pääle külh, kokko 25 silti.

Inne «Umma pito» (31.05) piässi sildi üllen olõma. Ütskõik kost puult külälise pidolõ sõitva, om näil hää nätä, kost võro keele kõnõlõjidõ maa pääle nakkas.

Silte pidolinõ vallategemine tulõ 13. piimäkuu pääväl (13.06) Võro-Tarto tii pääl Savõrna lähiksel, tulla om lubanu ka president Toomas Hendrik Ilves.

15 valda puult, kats vasta

«Silte välläpandminõ pututas nellä maakunda – Valga, Võru, Põlva ja Tartu – ja 17 valda,» seletäs Kama Kaido.

Tä ütel’, et ettevõtminõ kuunkõlastõdi tiidevalitsusõ ja suurõtiiammõtiga ja kõnõldi läbi näide valduga, kink maa pääle sildi tulõva. «17 vallast es saa mi õnnõ Põlva ja Kõllõstõ vallaga kaubalõ. Tõsõ, Tarto maakunna Meeksi vallast kooni Valga maakunna Taheva ja Karula vallani omma as’aga peri, ütsjagu valdu ja tiidevalitsus tugõva ettevõtmist ka rahaga.»

«Kõgõpäält arvsimi, et või tulla segähüst: Tarto puult tullõn tulõ kõgõpäält Põlvamaa silt ja sis varsti seo Võromaa uma, a et sildi saava pruuni värvi, mis näütäse kultuuriväärtüst, sis mõtlimi, et mis sääl sis iks, teemi är,» seletäs Valgjärve vallavanõmb Kõivu Kaido uma valla otsust sildiprojektiga üten minnä. «Olõmi jo suurõtii veeren kah, kurb olõs olnu, ku mi olõssi kõrvalõ jäänü.»

A Kõllõstõ vald otsust’, et nimä vana Võromaa silte kõrraga viil vällä ei panõ. Vallavanõmb Seeme Andrus ütel’, et sääne otsus tetti õkva tuu hirmu peräst, et siltest või segähüst tulla. «Meil lätt tuu piir jo vallast risti läbi kah, ujja piten,» seletäs tä.

«A ku muialõ sildi är pantas, sõs kaemi, kas segähüst tulõ vai ei, ja või-olla mõnõ ao peräst otsutas mi volikogo ümbre,» pidä Seeme võimaligus, et kunagi iks ka Kõllõstõ valda vana Võromaa piirisildi üles pandas.

Kama Kaido seletäs, et sildi pääle omgi kirotõt «Vana Võromaa» selle, et määnestki segähüst es tulnu: Mulgimaa ja Setomaa sildi saa-i kuigi segi minnä ütegi seoaigsõ maakunnaga. A lisas vanalõ Võromaalõ om olõman ka põraaignõ Võro maakund, tuu om õnnõ üts jago vanast Võromaast ja lisas toolõ üts jago vanast Setomaast.

«Määnestki haldusreformi mi näide siltega ei tii,» ütles Kama. «Maakunnapiiri omma eräle asja, mi mõtõ om tetä õnnõ kultuurikuuntüüd tervel vanal Võromaal. Tuuperäst omgi vana Võromaa silt pruuni põh’a pääl nigu kõik aoluu-, kultuuri- ja luuduskaitsõväärtüisi sildi.»

Mulke ja setodõ kuuntüü om parõmb

«Mulkel ja setodõl om seoniaoni üle maakunnapiire kultuurikuuntüü parõmbalõ käümä lännü,» hindas Kama Kaido. «Üten tüütäse mulgi valla nii Villändi ku Valga maakunnan, seto valla nii Võro ku Põlva maakunnan. Võrokõisil om seo sildiprojekt edimäne sääne ütine ettevõtminõ, ku umavalitsusõ tegevä üle maakunnapiire kultuurikuuntüüd. Tuu, et vana kultuuripiiri är märgitäs, ei võta kelleltki tükkü külest är, a and hoobis lisaväärtüse manu.»

Ka kihlkunnapiiri võisi är märki

Kihlkunnapiire tähüstämise kotsilõ ütles Kama, et tuu as’a ajamisõ man olõsi tähtsä paigapääline iistvõtminõ.

«Tuu om küländ suur ettevõtminõ ja Võro selts ütsindä ei jõvva kõrraga kõgõlõ vanalõ Võromaalõ kihlkunnasilte üles panda,» märk tä. «Ku lövvüs sääne seltskund, kes taht uma kihlkunnasildi üles panda, sis Võro seldsi puult tulõ as’alõ tukõ ja api: avitami täpsüstä, kon õigõ piiri omma ja muid küsümüisi lahõnda.»

Kama kõnõlõs, et kihlkunnapiire tähüstämisest om kõnõld ka muial Eestin ja või-olla tuu asi lätt kunagi hoobis suurõmbalt käümä.


Uma Leht