Laupäeval Mustlas peetud viies Mulgi konverents näitas korraldajate hinnangul eelkõige seda, et mulkide meelsus paistab järjest paremini välja, kirjutas Sakalas Margus Haav.
Koos esinejatega oli kohal umbes kaheksakymmend inimest ning esindatud olid eranditult kõik ajaloolise Mulgimaa piirkonnad.
Kohapealne tugi
Omavalitsusjuhtide ning kooli- ja lasteaiatöötajate kõrval oli kohal rohkesti huvilisi kogu Eestist.
«Paljud osalenud ytlesid, et inimesed tulevad ikkagi konkreetseid asju tegema, mitte ainult sellepärast, et välja paista,» ytles konverentsi korraldanud Mulgi kultuuri instituudi juhatuse esimees Kristel Habakukk.
Tema sõnul olid võrumaalased tunnustanud siinseid omavalitsusi ylesnäidatud toetuse ja huvi eest. «Võro instituut on jäetud rohkem selliseks yksikuks rygajaks ning sealsed vallajuhid eriti kaasa ei tööta. Meil on omavalitsused see-eest huvitatud!»
Konverentsil olid kymnest Mulgi omavalitsusest kohal yheksa juhid ning seitse nendest kandis oma kandi rõivaid.
Konverentsil osalenud kultuurieksperdi Jaak Alliku hinnangul on Mulgi asja ajamine viimastel aastatel väga elavaks muutunud. Ka tema sõnul on positiivne, et siin löövad kaasa kõik vallavanemad.
«Kui omal ajal oli see rohkem nagu fännide vedada, siis nyydseks on meil vallavanemad eesotsas,» tõdes Allik. «Konverentsi põhiteema oligi see, kuidas motiveerida noort põlvkonda mulkideks saama ning jääma.»
Järelkasv pälvib tähelepanu
Mulkide pealehakkamine on viimasel ajal silma torganud ka Eesti Rahva Muuseumi metoodikule Virve Tuubelile.
«Mulgid yle Eesti on hingega ikka oma juurte juures,» kõneles Tuubel. «Mulgi kuubedes omavalitsusjuhte oli lihtsalt fantastiline vaadata! Olen märganud ka seda, et mulgid on lastega tegelema hakanud ning väärtustavad juurte kõrval järelkasvu.»
Tuubel on veendunud, et mida väiksematele mulgi kultuuri tutvustada, seda tulemuslikumaks see ettevõtmine osutub.
Seekordse konverentsi peateema oligi pärimuskultuuri õpe. Juba ammu on jutuks olnud, kuidas võiks niisugust õpet toimetada, aga seni pole seda riiklikul tasemel kooskõlastatud.
«Koolijuhid said igal juhul palju mõtlemisainet, kuidas seda oleks võimalik koolidesse viia,» kõneles Habakukk. «Eri arvamusi tekitas kysimus, kas panna ta õppekavva otseainena või põimida teistesse ainetesse. Aga yhtegi negatiivset vastukaja sellele ideele igatahes ei tulnud. Keegi ei öelnud, et see on võimatu või et seda ei taheta.»
Habakuke ytlemist mööda hakatakse pärimuskultuuri õpetama esialgu lasteaedades ja algkoolides ning see kavatsetakse õppekavva võtta 2010. aastaks.