Sirgupäeva paiku, kui rahvakalendri kohaselt nelikymmend lindu pööravad lõunamaal noka kodu poole ja hakkavad tagasi lendama, võtsid kodutee ette ka must-toonekured Piia ja Priidu. Rändlindudel on meie ja hõimurahvaste teisteski kevadistes tähtpäevades väga oluline osa. Nn linnupuude toomine, lindude tervitamine, munade värvimine, veeretamine ja koksimine jpm iidsed tavad on ajendatud just nimelt lindudest. Ja mida igayks juba nyyd võiks silmas pidada esimeste rändlindude saabumisel tuleb hakata võtma hommikust linnupetet
Aafrikas talve mööda saatnud ja läinud aasta suvel Saaremaa keskosas raadiosaatjaga varustatud must-toonekurgede paar Piia ja Priidu on ilmselt tagasiteed Eestisse alustanud ja kui teekond viperusteta kulgeb, siis kõigi eelduste kohaselt peaksid nad koju jõudma mahlakuu esimesel poolel, kirjutas Oma Saares Urmas Kiil.
Ornitoloog Urmas Sellis ytles Oma Saarele, et viimati jälgis ta Piia ja Priidu satelliidi kaudu tulevaid andmeid möödunud reedel, s.o 7. urbekuud. “Siis ilmnes, et Kesk-Aafrika Vabariigis talvitunud Priidu oli talvituspaigast juba 450 kilomeetrit põhja poole lennanud,” rääkis ta, “kuid septembrikuu lõpust alates Sudaanis viibinud Piia oli talvituskohast umbes 150 kilomeetri võrra põhja suunas liikunud.”
Kõigi eelduste kohaselt kulgeb kurgede tagasiränne enam-vähem sama marsruuti pidi, mida mööda nad talvituma lendasid. Urmas Sellis lausus, et iga päev lendavad toonekured 200–300 kilomeetrit, kusjuures mingi aja nad veedavad lihtsalt tiirutades, et kõrgust koguda. Lendu alustavad linnud kella 9–10 paiku ja lõpetavad kella 4–5 paiku ehk teevad ilma vahepealset puhkepausi pidamata peaaegu sama pika tööpäeva kui inimesed.
Lendamiseks eelistavad toonekured päikesepaistelisi ilmu, mil lendamisele aitavad kaasa yles suunduvad õhuvood. Yle suure mere ei taha kured lennata ja nende teekond kulgeb mööda maismaad. Urmas Sellise sõnul on isegi Marmara meri nende jaoks liiga suur ja nad lendavad sellest lõuna või põhja poolt yle.
Tabati Hakjala kandis
Urmas Sellis ytles, et must-toonekured, kes said nimeks Piia ja Priidu, tabati läinud aastal Kesk-Saaremaal Hakjala kandis ja nad varustati Microvawe Telemetry Inc. poolt toodetud Argos/GPS sateliittelemeetriliste saatjatega.
Kurgede tabamiseks ehitati spetsiaalne lõks nende toitumisalale, sest lindude pesast pyydmine võib halvemal juhul põhjustada pesa hylgamise. Priidu tabati 2007. aasta 26. mail ja ta varustati korra juba konnakotka seljas kasutatud saatjaga. Piia saadi kätte ja varustati uue saatjaga 2007. aasta 21. juulil.
2006. aastal kasvas Priidu ja Piia pesas yles kolm poega, läinud aastal aga leiti nende pesa alt vaid munakoored. Pesitsemise ebaõnnestumise põhjus on ebaselge, kuid ornitoloogid väidavad, et selleks polnud kurgede pyydmine ja saatjatega varustamine, sest lindude pyydmise ajaks oli pesitsus juba nurjunud.
Ohtlik ja pikk ränne
Rännet lõunamaale alustas Piia läinud aasta 28. juulil. Saaremaalt lendas ta yle Muhu kõigepealt mandrile. Piia esimene rändeaegne ööbimine toimus Veisjärvest (Viljandi maakond) edelas laiuvas metsamassiivis.
Linnu edasine ränne kulges yle Läti, Leedu kirdenurga, Valgevene, Ukraina, Moldova põhjaotsa, Rumeenia, Bulgaaria, Tyrgi, Syyria, Liibanoni, Iisraeli ja Egiptuse. Esimene pikem ja ka ainus rände peatuspaik asus Piial Rumeenia kirdeosas, 25 km kaugusel Moldova piirist, ysna metsavaeses piirkonnas. Seal peatus ta ilmselt jõuvarude kogumiseks tervelt 40 päeva.
Edasi rändas lind ilma pikemaid peatusi tegemata oma talvitusalani Sudaani pealinnast Hartumist 120 km lõunas. See on niisutatav põllumajanduspiirkond, 40 km kaugusel Niiluse jõest. Talvitusala suurus, kus Piia ringi liigub, on ligikaudu 200 km2 suurune. Selle sees asuva nn tuumikala, kust on tulnud enamik talvitusaegsetest punktidest, suurus on seevastu vaid 4–5 km2.
Abikaasa asus teele hiljem
Priidu ränne algas tunduvalt hiljem – 2007. aasta 15. augustil. Rände esimene faas on Priidul Piiast erinev, sest tema lendas Saaremaalt otse yle Irbeni väina Lätis asuvale Kolka poolsaarele. Satelliidi kaudu laekunud andmed kinnitavad, et Piia rändeteega kattub Priidu teekond alates Valgevene keskosast.
Esimese pikema, kaks nädalat kestnud peatuse tegi Priidu Rumeenia idaosas Doonau alamjooksul septembri alguses ning liikus seejärel aeglaselt piki Doonaud lõuna poole. Bosporuse väina yletasid mõlemad linnud vähem kui päevase vahega. Iisraeli kohal oli Priidu juba kaks päeva ees, kuna ta lendas päeva jooksul rohkem.
Kurgedest abielupaari teekond on väga sarnane kuni Egiptuses Niiluse ääres asuva Luxorini. Sealt lendas Priidu edela poole Darfuri piirkonda, Piia aga otse lõunasse. Priidu esimene talvituspiirkond asub Lääne-Darfuri provintsis. Talvituskohti on tal mitu, kuna ta muudab aeg-ajalt asukohta.
Oktoobri keskel proovis Priidu edasi lõuna poole rännata, kuid pöördus 300 km kauguselt tagasi Darfuri ja elas seal detsembri alguseni. Siis läks ta täpselt samasse kohta Kesk-Aafrika Vabariigi idaosas, kus oli käinud maad kuulamas oktoobris. Priidu kahe peamise talvitusala suurus on kuni 50 km2.
Pilt 1: Must-toonekurg, Arne Ader
Pilt 2: http://www.kotkas.ee/Sateliitkaart2.html