[text]
Täna on

14 urbekuud – 18 lehekuud (14.03.-18.05.) on Tallinnas Kumus avatud Venemaa soome-ugrilaste kaasaegse taide näitus "Põhi ja kirre: kontinentaalne alateadvus".


t_PohiKirrePlakat.gifVäljapanek pakub haruldase võimaluse tutvuda Euroopa vähetuntud piirkonna kaasaegse taidega. Esitletakse uusi töid taiduritelt Juri Lissovski ja Pavel Mikušev (Komi), Izmail Jefimov ja Sergei Tanõgin (Marimaa), Andrei Aljoškin (Mordva), Jevgeni Aksjonov, Kassim Galihhanov, Juri Kutšõran, Vjatšeslav Mihhailov ja Sergei Orlov (Udmurtia).

Näituse pealkiri "Põhi ja kirre: kontinentaalne alateadvus" viitab soome-ugri maailma asukohale, aga samuti tõsiasjale, et mõni ala ja rahvus on tavateadvusest justkui pagendatud, kaasaegse elma vaimselt kaardilt kustutatud. Neid võib võrrelda isegi alateadvusega, mida Freud nimetas kunagi suurepäraselt teadvuse yrgseks asukaks. Lisaks vihjab pealkiri soome-ugri taidurite ja haritlaste yldteada huvile kõige vaimse vastu.
Näitus põhineb ulatuslikul kultuurilisel uurimustööl ja tutvustab silmapaistvaid isikuid soome-ugri lähiajaloost. Vavoži rajoonist Udmurtiast on Tallinnasse toodud kogu Kuzebai Gerdi (1898–1937), luuletaja, etnograafi ja õpetaja memoriaalmuuseum. Muuseumi töötajad viivad 14.–16.03. läbi ekskursioone kõigile huvilistele udmurdi keeles (tõlkega eesti keelde) ja vene keeles.

Väljapanek sisaldab audiovisuaalset materjali mari luuletajast Valentin Kolumbist (1935–1974), tsitaate komi matemaatikult ja filosoofilt Vasili Nalimovilt (1910–1997) ning Mordvas syndinud skulptori Stepan Erzia (1876–1959) elu tutvustavaid arhiivifotosid.
Soome-ugri vabariigid Komi, Marimaa, Mordva ja Udmurtia Venemaa kirdeosas osutavad endale kui soome-ugri maailmale, moodustades Venemaal eraldi kultuuripiirkonan. Kuigi ehk mitte otseses väljasuremisohus, on need väikesed rahvad mures oma keele ja kultuuri arengu pärast.

Eesti on säilitanud nii kultuurilised kui ka poliitilised sidemed oma hõimurahvaste ja nende pealinnade Sõktõvkari, Joškar-Ola, Saranski ja Iževskiga. Siiski on see nende nelja rahva esimene kaasaegse kunsti näitus Eesti Kunstimuuseumis. Idee autor on rootslasest kuraator Anders Kreuger, kes reisis selle teostamiseks eelmisel suvel nimetatud maadesse, kaasas kunstnikud Sándor Bodó (Ungari), Mark Raidpere (Eesti), Nina Roos (Soome) ja Darius Žiūra (Leedu). Nad kõik on loonud reisist innustatuna uusi taieseid. Lisaks on näitusel yleval vanemad tööd kunstnikelt Róza El-Hassan (Ungari-Syyria), Eve Kask ja Signe Kivi (Eesti).

Näidatakse Lennart Meri ja Mark Soosaare tõsielufilme, samuti saab näha telearhiivimaterjale Komi, Marimaa ja Udmurtia telejaamadelt Komi Gor, Mari El ja Moja Udmurtia.

Näitusega kaasneb kataloog eesti, vene ja inglise keeles.


Eesti Kunstimuuseum