Kui seni omandati mulgi keelt ja kultuuri huviringides või projektipõhiselt, siis nyyd hakatakse seda õpetama Mulgimaa lasteaedades ja koolides, vahendas, vahendas Postimees.
Mulgi keele oskajaid on võru keelega võrreldes oluliselt vähem - ainult 1500. Võru keelt õpetatakse koolides juba mõnda aega, mulgi keelt õppeainena seni mitte. Mulgi kultuuri instituut loodab, et keele ja kultuuri õpe algab õige pea kogu ajaloolisel Mulgimaal ehk 17 lasteaias ja 14 koolis.
Nagu näitas Abja-Paluojas toimunud folklooripäev, oskavad lapsed mulgi keeles laulda ja näitemängu teha ka senise tunnivälise tegevuse või laagrite põhjal päris hästi. Systeemne õpe koolides on aga hädavajalik, sest vähesed mulgi keele oskajad on peamiselt eakamad inimesed.
Mulgi Kultuuri Instituudi juhatuse esimehe Kristel Habakuke sõnul on olemas inimesed, kes hakkavad koostama ainekavasid, ja erialaspetsialistid, kes seni on mulgi keelega tegelnud projektipõhiselt. "Sygisest tahaks juba lasteaedades anda korralikku, systematiseeritud ja professionaalide poolt antud kultuuriõpet." ytles Habakukk.
Lapsed ytlevad, et mulgi keelt pole yldse raske õppida.
"Minu vanaemad räägivad kodus ka, aga mina varem kodus ei rääkinud," ytles Karksi-Nuia gymnaasiumi kolmanda klassi õpilane Ahto Sarap.
Mulgi Kultuuri Instituudi juhtide sõnul on keele ja kultuuri õpetajad kõikjal olemas, neid plaanitakse koolitada. Vajadusel võib instituut saata mõne pedagoogi ka lisaks.
"Otsime praegu suurt häärberit või talu, kuhu rajada mulgi talumuuseum. Hakkame välja andma ajalehte mulgi keeles neli korda aastas," selgitas Habakukk.
Kuigi ajalooline Mulgimaa jaguneb praegu mitme maakonna vahel, on omavalitsuste huvi arendada koos keelt ja kultuuri suurem kui kunagi varem. Ja mitte ainult võrukeste või setude eeskuju pärast.