17.03. kl 20.05 ETVs: Osoon.
Suur-kirjurähn on kyll selline lind, kelle ka kõige loodusevõõram inimene ära tunneb. Aga kas te teate, et Eestis elab yheksa erinevat rähniliiki ja kõige haruldasemad on roherähn ning valgeselg-kirjurähn? Et ylevaadet saada, kui palju meil rähne on ja kus nad elavad, korraldavad ornitoloogid linnuseiret. Sõitsime Saaremaale, sooviga näha meie kõige haruldasemat rähniliiki - roherähni, sest tema elupaigad on ainult seal. Roherähn end vihmase ilmaga ei näidanud, kyll aga tuli uudistama musträhn. Rähniseire tegi kaasa Kristo Kiiker.
Helilooja Alo Põldmäe jaoks on loodus, muusika ja pildistamine omavahel tihedalt läbi põimunud ja täiendavad yksteist. Neeruti maastik on Alo jaoks mitmeti oluline - siia jäävad lapsepõlvemaad, see annab ainest heliloomingule ja viimasel ajal on ta jäädvustanud siinseid maastikke ka fotodele. Neerutis otsib Kadri Hinrikus Alo Põldmäega muusikalisi puid.
Saatejuht Vladislav Koržets

18.03. kl 17.05 Vikerraadios: Mulgikeelsed uudised.

18.03. kl 18.15 ETVs: Osoon (venekeelse tõlkekirjaga).
Nii on kord välja kujunenud, et rändlindudest kõige tuntum kevadekuulutaja on kuldnokk.
Roostik on looduskaitseliselt väga oluline, aga samas ka arvestatav ehitusmaterjal. Milline roog sobib ehituseks ja kuidas seda lõigata? Roolõikust ja roomattide valmistamist näitavad Kristo Kiikerile Saaremaa mehed.
Lausa Tallinna kylje all Viimsis asub ainulaadne ja huvitava kujunemislooga looduskaitsealune klindi astang, mis möödujale võsa seest eriti silma ei paista. Kas omapärased looduskaitseobjektid peavad olema eemalt näha? Seda uurib Sven Paulus.
Saatejuht Vladislav Koržets.

19.03. kl 16.05 Klassikaraadios: Ruutjuur, saade pärimusmuusikast (kordus).

19.03. kl 21.00 Klassikaraadios: Boreaalia. Neenetsid.
Boreaalia on saade inimesele, kes kuulatab metsade ning tundrate helisid ja nende peegeldusi põhjapoolkera loodus- ja kultuurrahvaste
muusikalises mõtlemises. Boreaalia avab põhjarahvaste etnoste ja kombestiku piirjoontesse jäävat sõprade abil, kelle kogemused selles
ilmas on hindamatud.
Neenetsid elavad Kirde-Euroopa ja Loode-Siberi polaaraladel Kanini poolsaarest alges meres Jenissei suudmeni (u. 1 miljon km²). Administratiivselt
kuuluvad need alad Arhangelski oblasti Neenetsi rahvusringkonna ning Tjumeni oblasti Jamali Neenetsi rahvusringkonna koosseisu.
Välisvõimude vahetu jõupoliitika eest on neenetseid ammusest ajast kaitsnud asuala avarused ning rändlev elulaad. Siiski leiab seletusi praegusele
ebasoodsale keele- ja kultuuriseisule juba kaugemast ajaloost.
Alates 1970-ndaist aastaist võib täheldada, et paljud põhjarahvaste liikmed, k. a. neenetsid, asuvad elama väljapoole oma põlist asuala. Elukeskkonna tööstuslik muutmine on toonud kaasa
neenetsite keele ja elma kõrvaletõrjumise. Sellele lisandub rassiline ahistamine.
Loe lisaks
http://www.suri.ee/ohuur/neenetsi.html

19.03. kl 22.30 ETVs: Maailmafilm esitleb: Klint-Olle (Klint-Olles Monument, Rootsi 10220 (2007)).
Tõsielufilm vastuolulisest rootsi talumehest ja muusikust Klint-Olle Johnssonist, keda peetakse ka yheks parimaks akordionimängijaks Rootsis. Tema arusaama kohaselt tuleb toota nii vähe kui võimalik, kasutades selleks väga inimlikke võtteid. Ta usub, et on parem kulutada aega lehmade ravimiseks, kui neid tapamajja saata, nagu soovitas loomaarst... Johnsson kaotas õiguse lehmi pidada ja mõni aeg tagasi saatis politsei tema nelikymmend kaks tervet lehma tapamajja. See on hind, mis tal tuli maksta.

20.03. kl 12.30 Kadi raadios: Muhu uudised.

20.03. kl 12.30 Kuku raadios: Loodusajakiri.

20.03. kl 14.10 ETVs: Maailmafilm esitleb: Klint-Olle (kordus).

21.03. kl 08.05 ETVs: Minu maailm: Kevadine pööripäev ja jyripäev (ETV 10204 (1991)).
Saates räägitakse lastele kevadisest pööripäevast ja jyripäevast. Saatejuht Urmas Roht. Autor Õie Arusoo, režissöör Eno Leies.

21.03. kl 17.05 Vikerraadios: Kihnukeelsed uudised.

21.03. kl 21.05 Vikerraadios: Pärimuster.

22.03. kl 08.20 ETVs: Tõsielusari Ma elan maal: Texases (Ma vie a la ferme, Kanada/Prantsuse 10218 (2005)).
11aastane Jake elab Texase ääretus preerias, kus kõikjal, kuhu silm ulatub, laiub tasane väli. Nende rantšo nimi on La Paloma - eesti keeles tuvi. La Paloma on tyypiline Texase farm, kus hiigelsuurtes karjakoplites kasvatatakse veiseid. Jake perel on 500 veist ja aastas synnib teist niisamapalju vasikaid.

22.03. kl 12.00 TV3: Tasakaal.

22.03. kl 13.05 Klassikaraadios: Ruutjuur, saade pärimusmuusikast.

22.03. kl 16.30 ETVs: Kodumets.
Viies saade viib vaataja Indoneesias elavate inimahvide kodumetsa ja teeneka põllumehe, Riigikogu kaheksanda koosseisu liikme Villu Müüripeal Pärnumaale rajatud kivimaailma.
Erametsakonsultant Lembit Uuk räägib kodumetsade omanike väga erinevast suhtumisest oma valdustesse, pärandkultuurist ja tema elus tähtsat rolli mänginud kodumetsadest.
Kullamaa valla volikogu esimees Einar Pärnpuu meenutab metsaomanike keerukat võitlust olemasolu eest 1990. aastate algul.
Maaylikooli professor Hardi Tullus juhib meie mõtted puude vahel toimuvate suhete valdkonda - räägime sellest, mida metsas liikudes silmaga näha pole, kuid mis yhe või teise puu saatuse kujunemisel on määrav.
Saate lõpuminutitel saame teada, mida õpetlikku sisaldab Lihavõttesaare ajalugu, mida on yhist metsadel ja maailmamere kalavarudel.
Autor ja saatejuht Juhan Aare.

22.03 kl 17.00 ETVs: AegRuum Kuu (The Moon, Inglise 10219 (2006)).
Kuu lummas inimesi juba ammustel aegadel ja teda on aastatuhandeid kummardatud. Galileo Galilei muutis 16. sajandil meie arusaama Kuust, kuid ainus viis seda salapärast taevakeha päriselt tundma õppida oli ise kohale minna. 1969. aastal astus inimese jalg esimest korda Kuu pinnale. Kui selgus, et Kuu peal ei olegi elu, jahenes inimeste huvi ja nende silmad pöördusid teiste maailmade poole. Teadlased leidsid Päikesesysteemis palju teisi kuusid, mis tundusid palju põnevamad, kui meie enda hall kivikera. Nyyd, 35 aastat hiljem on tärganud uuesti huvi Kuu vastu - vana arm ei roosteta.

22.03. kl 19.00 ETVs: Tõsielusari Sinine planeet, 2/8: Syvameri (Blue Planet - A Natural History of the Oceans, Inglise 10214 (2001)).
Kõrged mäeahelikud, igavene öö, meeletu rõhk ja kylmus... ning kõige pentsikumad eluvormid maakeral. Meresygavustesse sukeldumine on tõeline retk tundmatusse, kus iga käänaku taga ootavad yllatused. Groteskselt suure suu ja julmade hammastega kalad varitsevad kilomeetri sygavusel vee all. Iga valgus on elav valgus. Helendus pimeduses võib olla mõeldud vastassugupoole võrgutamiseks, kuid võib osutuda ka surmalõksuks. Sygaval ookeanipõhjas liiguvad kõikvõimalikud mereelukad.

22.03. kl 20.00 ETVs: ehh, uhhuduur 2.
Kokkuvõttes on see, mida me teeme või mida me ei tee, meie elu. Tegelikult ei pea ju kuhugi minema, kui ei taha. Aga mine, kui tahad. Kui ei taha ja lähed, on jama. Ja vastupidi. Aga alati võib öelda - nii tahaks, aga näe ei saa. Miks ei saa? Saab kyll. Tihti loome me ise endale suuremad takistused kui seda on Himaalaja ahelik. Nendest on palju raskem yle saada, Himaalajast saab aga rattaga yle. Järgi proovitud... uhhuduur. Punkt!

23.03. kl 08.40 ETVs: Tõsielusari Ma elan maal: Kanadas (Ma vie a la ferme, Kanada/Prantsuse 10218 (2005)).
11aastane Lesly elab Kanadas perefarmis. Paljudes kylmade talvedega maades, nagu Kanadas, on inimestel kombeks hoidiseid varuda. Ka Lesly peres keedetakse suvel moosi, marinaadi, kompotti ja ketšupit.

23.03. kl 09.30 ETVs: ehh, uhhuduur 2, kordus.

23.03. kl 10.00 Kuku raadios: Keskkonnatelk.

23.03. kl 14.05 Vikerraadios: Kula rändajat. Peruu. Nazca iidsed maajoonised.
Kordus kl 23.05.

23.03. kl 14.05 Klassikaraadios: Boreaalia. Neenetsid, kordus.

23.03. kl 16.50 Klassikaraadios: Looduskalender.

23.03. kl 20.00 Klassikaraadios: Folgialbum.
Läti yhe värskema postfolkloorse ansambli "Lans" plaati "Kazenes un Lacenes" tutvustab Leanne Barbo.