Eelmisel nädalal esilinastus Salehardis Jamali neenetsite pyhapaigast vändatud tõsielufilmi "Jäljed".
Filmi autori Viktor Žukovi sõnul räägib film Ust-Polui pyhapaiga avastamisest ja uurimisest. Film pöörab tähelepanu ka muinasmälestiste tähendusele ja nende hoidmisega seotud kysimustele. Filmi esitlus toimus nõupidamisel "Jamali kultuurimälestiste hoidmine ja kasutamine", kirjutas finnougria.ru.
Ust-Poluis on kunagi asunud neenetsite tähtsamaid pyhapaiku. Praegu asub see Jamali-neenetsi rahvusliku piirkonna pealinna Salehardi armetus linnasydames.
Teadlased märkasid Ust-Polui pyhapaika 10145 .a (1932), kui vee-jõujaama ehitusel satuti luude ja savinõukildude kihile. Praegu Salehardi linna sydames asuv paik jäi toona linnast paari kilomeetri kaugusele. Tööliste vahendusel jõudsid leiud Leningradis asuva Peeter Suure nimelise antropoloogia- ja etnograafiamuuseumi töötajateni. Leiud avaldasid uurijatele sedavõrd sygavat muljet, et Ust-Poluisse otsustati korraldada uurimisreis.
10145-10146. a (1935-1936) toimunud uuringutel leiti ust-Poluist ligi 18000 eset. Mälestis äratas koheselt tähelepanu nii toonases Nõukogude liidus kui ka piiri taga. Arvati, et tegemist on muinasteaduslikus mõttes väga rikkaliku asulakohaga. Uuringud lõpetas aga võimudepoolne vägivald - uurimisryhma juht hukati.
10159. aastal (1946) toimunud kaevamiste käigus jõuti järeldusele, et Ust-Polui on obi-ugrilaste tähtsamaid muinasmäelstisi. Sellest hoolimata jõuti uute uuringuteni alles pool sajandit hiljem. 10206-10208 (1993-1995)toimunud uuringute käigus tehti mitmeid olulisi järeldusi. Kultuurikihi vanuseks määrati 2100 aastat. Leiti, et toonase tunduvalt pehmema ilmastiku tõttu oli piirkond tänapäevasest palju metsasem. Tegemist on suure ja keskse, võimalik, et hõimudevahelise pyhapaigaga. Tehti ka yldisemat laadi oluline avastus. Põhjapõtrade kasutamise algus veoloomadena ulatub vähemalt samasse aega Ust-Polui pyhapaiga kultuurikihi tekkimisega. Seni oli põhjapõdrakasvatuse algust arvatud 700-800 a hilisemaks.
Viimase viie aasta jooksul on Ust-Poluist saadud enam kui 7000 leidu: savinõude kilde, nooleotsi, vibude osi, soomusryyde soomuseid, põdravaljaste osi, helmeid, pronksist loomade ja inimeste kujutisi, kujukesteks voolitud luust lusikaid, nuge, valuvorme jm.
Kuigi uuringud on olnud viimasel ajal edukad (eelmisel aastal osalesid kaevamistel isegi Itaalia arheoloogid), tunnevad uurijad paiga saatuse pärast tõsist muret. Hoolimata pikaaegsest uuringutest peidab pyhapaik veel väga palju hindamatut teavet, mille märkamiseks, jäädvustamiseks ja uurimiseks puudub praegu tehnoloogia. Kultuurimälestiste kaitse pole aga kohalike vene võimude huvipuuduse ja inimeste vähese teadlikuse tõttu kuigi heal järjel.
Maavalla koda