Avaldame Mehhikos kohalike põlismaalaste keelt ja elma õppiva Maris Kilgi reisikirja ja tema tõlgitud iidse Anawaki teadaande. Marjapunapäev on meie rahva jaoks kevade alguse pyha. Anawaki pöördumist avaldades loodame, et uus valgus tõuseb koos põhjamaise päikesega kõigile põlisrahvastele Maal.

Maavalla koda

11 urbekuud algas siin Mehhikos mexicade kalendri järgi uus aasta. Kõikjal olid pidulikud talitused. Osalesin samuti pidustustel. Anniks viisin syletäie valgeid lilli, mis koos puuviljade, kopaali ja muu kraamiga ringi keskele ja temaszalli (higitelgi) kõrval syydatud Uue Tule ymber seati.

Kõlas suur Huehuetl (trumm, otsetõlkes vanaisa) ja tantsiti. Tules Huehueteotl – vanaisa vägi) kuumenesid vanaemade kivid (Tetl) ja tehti kaks temazcalli. Eesimene neist jahedam, tellistest ysa ja teine, äsja murule pystitatud, okstest ja tekkidega kaetud.

Tolles teises, alles õhtul lõppenud  puhastustalituses oli mul huvitav kogemus - nii, kui sisse sain, tundsin, kuidas rohulõhn ja maamuld mind koju viisid. Mingi värskus, mis kuumade kivide alt mullast yles tõusis ja meid yleval hoidis, tõi sealtpoolt pildid ja tunde, nagu olnuksin kodumaal :)  Olin korraga siin ja seal, selgelt sama Maa peal. See temazcalli yhendas.

Viisin neile kingiks ka Maavalla kalendri. Paar päeva varem oli meil ju sirgupäev, mis ka omamoodi uue aja algust tähendab. Kujutlesin, kuidas linnud enne teele asumist siinse uue alguse pyhitsemisest head indu saavad, põlenud kopaal ja kõlanud Huehuetl pyhitsevad ka nende teed. Nii viivad nad siit kaasa selle muutusetunde, mida Mehhikos juba päris palju õhus on. Sest siinsed toimetused tugevdavad siinset teadvust ja elma, aga annavad jõudu ka igal pool mujal.

Linnud, nagu yhendus maa ja taeva vahel, on ka sõnumiviijad. Soovisime head tuult neil minna ja Nahui Ehecatzin (Neli Tuult) sai seepeale tule käest päris raskesti põletada. Põletushaav tema põsel oli linnu kujuga. Yhtviisi märk ja puhastus, sest Tuulel on eest palju tööd. Ma arvan, et nii on tal kodust eemal olles kodutule kaitse peal.

Ilus on näha, kuidas selle maa laste kaudu kõnelevad nende esivanemad, kes kunagi ei ole ju kõnelemast lakanud. Ainult et nyyd on nende hääl jälle tuntavam, vajalikum. See on selgelt valgusena nende inimeste silmis ja õrnusena nende teguviisis. Õrnus ongi siinne päriskultuur ja tugevus. Yhel hetkel vaatad, et kõik inimesed tänaval on tegelikult pikkade juuste ja sandaalidega, tunned põleva kopaali lõhna ylikooli koridorides ja metrooviles kuuled Tecocolli (suure teokarbi) hyydu...

Saadan manuses ka teadaande, mille mexicade viimane juht Cuauhtemoc luges ette oma rahvale vahetult enne Tenochtitlani langemist hispaanlaste kätte. Seda kirja tuntakse kui Anahuaci (Anawaki) teadaanne (Anahuac - maa mere ääres, Mexico org, mexicade asuala).

Alates yheksakymnendate aastate algusest on sellest tekstist jälle rohkem juttu tehtud ja pärimusehoidjad ja tundjad on seda tõlgendanud ja levitanud. Maakeelne tõlge on võibolla kohmakas, aga pyydsin, et saaks võimalikult täpne.

Päikest teile sinnagi!

Maris Kilk

Anawaki teadaanne*

päike on peidus
meie päike on varjund
ja täide pimedasse
on meid  jätnud
ent me teame
et ta tuleb tagasi
et taas tõuseb
ning uuesti
tuleb meid valgustama
seni aga kuni pysib
ta Mictlanis (igavese puhkuse paigas),
tuleb meil kiiresti kokku tulla
ja kokku hoides
oma hingekolgas
peitkem ära
kõik mis sydamele kallis
ning hinnaline aare
ja kõik mida teame
nagu suur Xalxihuitl (Liivasära)
lammutagem
oma Teocallid (väepaigad)
oma Calmecacid (teadekeskused)
oma Tlaxcod (palliväljakud)
oma Telpoxcallid (nooresoo õpipaigad)
oma Cuicacallid (lauluväljad)
jäägu me rajad inimtyhjiks
ja mee kojad
hoidku meid alal
praegu ei tea me
mil ykskord
tõuseb me uus päike
isad
emad
ärge unustage eales
õpetada
oma lapsi
isad poegi
emad tytreid
õpetage oma lastele 
kuni elate
nimelt seda
kuivõrd hea on olnud
tänini
me armastet Anahuac,
pelgupaigas hoides
kaitstes omi jõudusid
ning nõnda
omi tavu
ja toimimisi
mis pärisid me auväärsed vanaisad
ning austusväärt isad
kindlal meelel
kylvasid me loomu
täna anname
kohuse yle lapsile
et nad hoiaksid
me kirjasõna
ning me teadmist
nyydsest onvad me kodud
meie Teocallid (väepaigad)
me Calmecacid (teadekeskused)
me Tlaxcod (palliväljakud)
me Telpoxcallid (nooresoo õpipaigad)
me Cuicacallid (lauluväljad)
ärge unustage
andmast teada lapsile
kuidas on kord
kuis tõuseb ylesse
ning kuis täpselt täidab
oma saatuse
ja viib lõpule
oma suure sihi
meile nõnda kallis
maaema Anahuac.

* Ööl vastu Mexico-Tenochtitlani langemist kogunes Suur Anahuaci Nõukogu ja võttis vastu otsuse säilitada oma tavad. See siin on tekst, mille Anahuaci eestkõneleja Cuauhtemoc (tõlkes koht, kuhu laskub kotkas või ka langus, loojang) luges ette neile omast rahvast, kes siis olid veel elus 08.12.9734 (1521).

Võro keeli

Mi päiv om hindä ar käknü
mi päiv om kaonu
ja täütsä pümehüste
om meid jätnü
A mi tiiä
et tä tulõ tagasi
et tä nõsõs viil
ni vahtsõst
tulõ paistma mi pääle
a senis kooni püsüs
tä igävese puhku kotusõhn
piät mi kipeste kokko tulõma
nink hoitõhn kokko
uma hingenukahn
käkke är
kõk mis süämele kallis
ja hinnaline vara
ni kõk midä mi tiiä
nii ku suur liivahelküs
lahkõ maaha är
uma väekotusõ
uma tiidekua
uma mängiplatsi
uma oppamistarõ
uma lauluplatsi
mi raa jäägü tühäs
ni mi kua
hoitku meid alalõ
parhilla ei tiiä mi
kuna ütskõrd
nõsõs mi vahtsõnõ päiv
esä
imä
är ilmahn unõhtagu’i
oppamast
ummi latsi
esä poigi
imä tütrit
opakõ ummi latsi
kooni eläti
sedä
ku hüä om olnu
täämpätseni
mi armastet Anahuac
hoitehn paosihn
kaitsehn umma joudu
ja niida ummi kombit
ni tegemiisi
mi perisi mi ausa vanaesä
ja mi avvustet esä
kimmä meelega
külvi mi luundu
täämpä annami mi
kohasõ edesi latsilõ
et nää hoiasi
mi kiräsõnna
ja mi tiidmist
seost pääle saava mi kodo
mi väekotusis
mi tiidekotõs
mi mängiplatsõs
mi oppamistarris
mi lauluplatsõs
unõhtagu’i
anda teedä ummilõ latsilõ
taast mi tulõ
kuis ütskõrd nõsõs
ja kuis täpsele täüt
uma saatu
ni vidä otsani
uma suurõ tsihi
mi niida kallis imä maa Anahuac

Üüsi vasta Mexico-Tenochtitlani äravõtmist kogoni suur Anahuaci Nõvvokogo ja otsust hoita alalõ uma kombõ. Seo om tahn seo jutt miä loi ette Cuahtemoc naile umast rahvast keä tuukõrd olli viil elohn.
08.12.9734

Pöördumise toimetas maakeelde ja tõlkis võro keelde Kalle Eller.

Pildil: Maris Kilk ja sasha rahvusest teadmamees Seto Kuningriigi päeval läinud aasta põimukuus, Maavalla koda