Reedel, 28.03. avatakse Tallinnas KUMU Suures saalis Soome kunsti näitus, kus saab vaadata ka Axeli Gallen-Kallela Kalevala-ainelisi töid.
Näituse "Soome kunsti kuldaeg. Meistriteoseid Turu Kunstimuuseumi kogust" koostamisel on lisaks soome kunsti suurkujude esitlemisele olulised soome kunsti vaimseid alustalasid peegeldavad ained. Nii näeme väljapanekul olustikulisi seiku ja rahvatyype, aga ka palju Soome maastikku, põhjamaise suveöö erilist valgust, talve ja avaruse tõlgendamist symboolses võtmes, kirjutab Eesti Kunstimuuseum.
Väljapaneku juhatavad sisse Soomes 19. sajandi kolmandal veerandil tegutsenud Robert Wilhelm Ekmani, Werner Holmbergi, Ferdinand von Wrighti, Adolf von Beckeri, Hjalmar Munsterhjelmi, Fanny Churbergi rahvuslikel teemadel olustikupildid ja maastikud. Neile järgnevad rahvusvahelise tuntuse mõttes ehk kaalukaimad autorid Axeli Gallen-Kallela, Albert Edelfelt, Eero Järnefelt, Pekka Halonen, Hugo Simberg ja Magnus Enckell. Soome kunsti kuldajale on iseloomulik andeka naiskunstnike põlvkonna esiletõus. Neist "kunstiõdedeks" nimetatud moodsate naiste loomingust on väljas Helene Schjerfbecki, Maria Wiiki, Elin Danielson-Gambogi loomingu tippu kuuluvad tööd.
Soome taid saavutas yle-euroopalise tuntuse 1900. aasta Pariisi maailmanäitusel, mil Soome paviljon osutus yheks maailmanäituse menukaimaks. Selleks ajaks olid soome taidurid omaks võtnud loodusläheduse ja tõepärasuse nõude, jõudnud selle kaudu koduse põhjamaise looduse avastamiseni ja rahvalike teemadeni. Sajandivahetusele eelnenud kymnendil põimusid soome kunstis oma juurte otsimine Karjala kyladest, rahvuslikkus ja Venemaa poliitilise surve vastu suunatud mässumeelsus. See kõik seostus toona "dekoratiivseks" nimetatud lihtsustatud pildikeele loomise ja kasvanud huviga inimese hingemaailma vastu. Talvine inimtyhi maastik, yrgne laas ja iidsed lood – just siit otsiti ärkamiseajal rahvusliku identiteedi ylesehitamiseks vajalikke märke.
Soome taide kuldaeg jäi aastaisse 1880–1905/1908. See algas prantsuse realismi-naturalismi jõudmisega soome taidurite loomingulisele silmapiirile ning lõppes 1905. aasta yldstreigi ja 1908. aastal Pariisis avatud soome taide näitusega.
Näitusel saab vaadata filmi Turu Kunstimuuseumi ehitusloost, samuti Soome kultuurilugu kajastavaid eluloofilme "Akseli ja Noor-Soome" ja "Albert Edelfelt". Näitusega kaasneb ka mahukas kataloog.
Reedel, 28.03. kl 12.00 esitleb Kumu kunstimuuseum II korruse fuajees näituse kataloogi, mis on esitlusel ka tavapärasest soodsama hinnaga myygil. Esitlusele järgneb Turu taidemuuseumi ylema Christian Hoffmanni juhitud ringkäik näitusel.
Esitlusel räägivad vastilmunud kataloogist Kumu kuraator Tiina Abel, Kumu direktor Sirje Helme ning Turu taidemuuseumi direktor Kari Immonen. Kataloog tutvustab silmapaistvamate meistriteoste kaudu soome kunsti ajalugu 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses; lisatud on ka kunstnike elulood ja ylevaade olulisematest seikadest selle aja Soome kultuuriloos. Tekstid on kirjutanud Mia Haltia, Christian Hoffmann ja Tiina Abel, kataloogi kujundas Tiit Jürna. Kataloog on eesti ja soome keeles, resymeed inglise ja vene keeles, 192 lk, rohkesti pilte.
Esitlusele järgneval ringkäigul räägib Christian Hoffmann näitusel olevast Turu taidemuuseumi kogust, Soome taide kuldajast ning loob võrdlusi eesti ja soome kunsti vahel. Ringkäik toimub inglise keeles ning sellest saab osa võtta muuseumi piletiga.
Näitusega seoses toimub Kumus ja mujal mitmeid syndmusi, millest jagab teavet Kumu võrguleht.
http://www.ekm.ee/kalender.php?event_id=1404&d_fili=2
Näitus jääb avatuks kuni 08.06.