Eesti pärimusmuusika keskus avab reede õhtul Viljandi lossimägede kynnisel asuva pärimusmuusikaaida. Koos sisustusega 67 miljonit krooni maksma läinud hoone on funktsioonidelt ainulaadne Eestis ja tõenäoliselt isegi terves maailmas, kirjutas Sakalas Margus Haav.
President Toomas Hendrik Ilves ytles mullust Viljandi pärimusmuusika festivali avades, et rajatav keskus on eesti kultuuri olulisemaid projekte. Enam kui miljon krooni ehitusraha saadi kokku eraannetustega.
Vana aida uus elu
Kirsimäe ait oli yks kunagise Viljandi mõisa arvukatest majandushoonetest. Taastatud aidas on yhe katuse all koos näiteks 400-kohaline muudetava akustikaga kontserdisaal, saal koolituste läbiviimiseks ja kohvik. Kasulikku pinda on aidas ligi 2000 ruutmeetrit.
Pärimusmuusika keskuse juhataja Ando Kivibergi sõnul muudab paiga eriliseks mitme funktsiooni yhendamine. Majja rajatakse teabekogu, mis koosneb arhiivisalvestiste digikoopiatest, nootidest, erialakirjandusest ja plaadikogust. Vanavara talletaja ja muuseumide looja August Pulsti nime kandvas õpistus saab aga iga soovija õppida mängima mingit pilli.
«Aida väravad hakkavad alati lahti olema, kui päris öö välja arvata,» kinnitas Kiviberg. «Siin majas hakkab syndima vägevaid asju, ja need, kes arvavad, et pärimusmuusika aita muid inimesi ei lastagi, võivad rahumeeli oma kartuse unustada.»
Keskuses hakkab tööle umbes nelikymmend inimest. Tänavu ilmselt kõiki kohti siiski täita ei jõuta.
Rohkem kui yks kord on kaheldud, kas poleks odavam ja otstarbekam olnud ehitada maast laeni päris uut hoonet. «Isegi need kahtlejad on nyyd leidnud, et ikka vana hing on siin majas sees,» kinnitas Kiviberg. «Restaureerimine on andnud majale juurde võimsa väärtuse. See näeb välja eriline ja kordumatu.»
Avapeod tutvustavad maja
Reedene pidu on kutsetega kylalistele ning sellest teeb kaks otseylekannet ka Eesti Televisioon. Eeloleval laupäeval peetav pärimusmuusika aida esimene rahvapidu pakub aga kõigile huvilistele võimalust nautida eripalgelisi artiste ja yhtlasi uudistada hoonet seestpoolt.
«Proovisime avaõhtuks kokku panna universaalse programmi, et tutvustada pärimusmuusika eri valdkondi,» rääkis avapeo yks korraldajaid Harlet Orasmaa.
Pärimusmuusikaaida esindajad lubavad edaspidi kindlasti rohkemat kui kaks-kolm kontserti kuus. Keskuse enda korraldatud pärimus- ja maailmamuusika suunitlusega kontsertide kõrval on ait avatud ka väljastpoolt tulevatele esinejatele. Maja kaugemad broneeringud ulatuvad juba praegu aastasse 2015.